Samas on kohalike omavalitsuste rollid ühiskonnas erinevad. Kui Skandinaavia mudel näeb ette avaliku võimu teostamise ja õiguste kaitse avalike teenuste osutamise abil, et tagada elanike võimalikult suur rahulolu, siis Prantsusmaal on rõhk administratiivsel valitsemisel ja vajalikud teenused tagatakse strukturaalselt tsentraliseeritud süsteemide abil.

Eesti oma 226 omavalitsusega ja keskmiselt 5 910 inimesega omavalitsuse kohta jääb siin täpselt kahe süsteemi vahele ehk peaksime tagama sama kvaliteetseid teenuseid nagu Põhjamaades, aga tulubaas nende osutamiseks on nagu Mandri-Euroopas (ilma keskvõimupoolsete ülekandemakseteta). Tekib teatud ambivalentsus, sest praeguseks on selge, et me ei suuda sellise süsteemi jätkudes edaspidi absorbeerida vajalikke ressursse kõikide meile pandud kohustuste täitmiseks. Illustratiivselt võib võrrelda Piirissaare ja Kihnu valda ning Tallinna linna, kus omavalitsuste eelarvete maht erineb enam kui 14 korda, kuid seadusandluse alusel on pandud kohustused kõigile kolmele tagada võrdselt kvaliteetseid teenuseid oma elanikele. Iseenesest päris kaelamurdev ülesanne.

Mis on kõigel sellega pistmist Koeru valla 2011. aasta eelarvega? Ilmselt nii palju, et ka Koeru vallavolikogu ei ole me võimeline hüppama kõrgemale oma varjust. Füüsika- ja majandusseadused kehtivad kõigile.

Esiteks, vastates ajakirjaniku küsimusele, millise koondnimetuse võiks tänavusele eelarvele anda, siis arvan, et tegemist on jalad maas ehk valla arengu seisukohalt kõikide valdkondade stabiilset toimimist tagava eelarvega või minugi poolest ka kodurahu kehtestava büdžetiga.

Nimelt, osundan Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Triin Pobboli lausungile, milles ta väidab, et viimase kahe aasta jooksul on Järvamaa omavalitused pidanud kulusid kärpima sealt, kus on võimalik ja vahel viimases hädas ka sealt, kus ei oleks olnud võimalik. Eelarveliste vahendite nappus tekitab ebatervet konkurentsi maakonnasiseselt omavalitsuste vahel, aga ka omavalitustes seesmiselt süvendab valdkondade vahelist konkurentsi olemasolevate rahaliste vahendite kasutamisel. See omakorda viib kõigi osapoolte endassetõmbumise ja frustratsioonini, mis on tõsiseks takistuseks igasugusele koostööle.

Teisalt on kohaliku omavalitsuse võimalused oma tulubaasi mõjutada väga väiksed, kui mitte öelda olematud (nt arvestades keskvõimu praktikat kohalike maksude ja valdadele laekuva üksikisiku tulumaksu protsendi vähendamise osas). Seepärast seadis Koeru vallavolikogu eesmärgiks kärpida kahe aasta vältel nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Tänast hetkeseisu arvestades näib, et vastuvõetud kärpeotsused olid asjakohased ja õigeaegsed, eesmärgiks tagada valla kestev areng. Vaadates tulumaksu laekumisi Koeru vallas ajavahemikus 2007–2010, võib väita, et meie tulubaas on hakanud stabiliseeruma. Loodame, et selliseid suuri kollisioone enam ette ei tule.

Andes vastuse ajakirjaniku teisele küsimusele, „kelle nägu on käesoleva aasta eelarve?“, saab vastata ainult üheselt – koalitsiooni nägu. Vastavalt kokkuleppele on kehtiva koalitsioonilepingu punktid lisatud valla arengukavasse, mis on juhtimisotsuste tegemisel omakorda aluseks vallavalitsusele. Aja ja ruumi kokkuhoiu mõttes ei refereeri ma kogu eelarvet (kes soovib, siis sellega on võimalik põhjalikumalt tutvuda: http://www.koeruvv.ee/index.php?id=3;), vaid toon välja minu jaoks olulisemad aspektid.

Endiselt on kõige prioriteetsem valdkond vallas haridus, mis nõuab 52% põhitegevuse kuludest. Mul on hea meel, et leidsime assigneeringud Koeru keskkooli juurdeehituse lansseerimisest suurenenud majanduskulude katteks ning neli aastat investeeringute järjekorras olnud keskkooli sööklaruumide lõplikuks renoveerimiseks, samuti koolile automaatse tuletõrjesignalisatsiooni installeerimiseks.

Tore on tõdeda, et suutsime pidada lubadust tasuta koolitoidu osas kogu õpilaskonnale. Lisaks maksame koolitoetust 31,96 eurot (500 krooni) kooliminejatele ja 31,96 eurot (500 krooni) keskkooli lõpetajatele. Oluline on välja tuua, et keskkooliõpilastele subsideerib omavalitsus endiselt töövihikute soetamist.

Mahult teine investeering haridussektoris 23 167 eurot (362 484 krooni), on planeeritud Vao lasteaiarühma katuse renoveerimiseks.

Kulubaasi suuruselt teine valdkond (15,1% põhitegevuse kuludest) on vabaaeg, kultuur ja religioon. Siinkohal peab ära märkima meie huvihariduse lipulaeva, Koeru muusikakooli tegevuse igakülgset toetamist koos õppetööks vajaliku inventari pideva uuendamisega.

Kuna omavalitsuse tõsine soov on Koeru mitmekülgse ja eduka spordielu säilitamine ning jätkumine, siis vallapoolse konkreetse sammuna selle kinnitamiseks planeeriti jooksva aasta eelarvesse sisse investeeringuna suusaraja valgustamine 18 704 euro ulatuses.

14,8% põhitegevuse kuludest läheb sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnale. Siin on oluline rõhutada vallapoolset head tahet ja siirast huvi esmatasandi tervishoiuteenuste jätkusuutlikku osutamise tagamisel. Otsustati rahuldada perearstikeskuse ja apteegi ettepanekud rendisoodustuste kohta, et kindlustada teenuste kättesaadavus patsientidele ka tulevikus (vähemalt kolmel omavalitsusel Järvamaal on nende teenustega probleeme). Jätkame sünnitoetuse maksmist 5000 krooni ulatuses.

Last, but not least, minu jaoks üks olulisemaid aspekte tänavuse eelarve juures on koalitsiooni üksmeelne kokkulepe vallaametnike ja hallatavate asutuste töötajate (raamatukogud, lasteaed, kooli abipersonal) töötasufondi taastamise osas. Sellel aastal kaovad ära niinimetatud kohustuslikud palgata puhkuse päevad vallaametnikele (nt 2010. aastal kokkuleppelised 13 päeva), mis segasid tõsiselt haldus- ja administratiivprotsesside korraldamist ning juhtimist ehk teisisõnu vallakodanikele kvaliteetsete teenuste tagamist. Ma tõsiselt loodan, et see toob lõpuks tagasi teatud stabiilsuse ja üksmeele administratiivaparaadi ja hallatavate asutuse personali vahel ning aitab töövõtjatel leevendada üha suurenevast inflatsioonist tekkivat surutist.

Kokkuvõtvalt võin väita, et Koeru valla 2011. aasta eelarve üldmahus 2 294 169 eurot (35 895 984 krooni) on tasakaalus ja tagab omavalituse kõikide valdkondade võrdse ning kestva arengu.