Kilde Viira kooli õpilaskodust: direktor pidi vimka tõttu Stockholmi-reisist loobuma

VAIMUD

Mõned aastad tagasi tuli ühel samasugusel jõulueelsel ajal keegi lastest ja palus küünalt, et see II korruse teleriruumi aknale põlema panna. Ilus ju on, aga usalda ja kontrolli. Nii läksin varsti vaatama, kas kõik on ok. Ei olnud küünalt ega enamikku lastest. Telerit vaatavatest noorematelt lastelt sain teada, et mindi koolisaali lavale taldriku ja küünla abil vaimudega ühendust võtma. Mõtlesin teha neile tünga, hiilisin vaikselt lava tagaukse juurde, et sobival hetkel tasakesi koputada. Lapsi aga polnudki laval,seal olnud liiga valge ja mindi edasi ühte klassiruumi, kus kottpime. Üks laps aga ei julgenud või ei tahtnud vaimudemaailmaga tegeleda ja seisis ukse taga koridoris, seega ei saanud ma koputama minna. No mida teha? Läksin vaikselt õpetajate tuppa ja lasin koolikella. See on meil vana ,veneaegne , terava tiriseva häälega, nii et vaikses ja tühjas majas kõlas endalegi ootamatult tugevalt... Sa mu meie, kus klassiuks prahvatas lahti ja kümmekond noort tormas ummisjalu õpilaskodu ruumidesse, kostsid tüdrukute hüüded: „see pole võimalik!", „mis see oli!?", jne. Kõige viimasena tulev poiss aga märkas minu võtmeid rippumas õpetajate toa ukse küljes ja nii ma vahele jäin.

MEHED

Oli meil üks rahutu poiss, kes kogu aeg püüdis olla tähelepanu keskpunktis, tihti läks ta üle lubatava piiri, samas ei olnud ta pahatahtlik, hindas huumorit ja oli üldse nutikas.

Kord istus ta teleri ees koos tüdrukutega ja, püüdes neile muljet avaldada, ütles süütu ilmega „Kasvataja, sulle pidid mehed meeldima". No mis sa kostad. Vastasin rahulikult, sõna „mehed" rõhutades: „Jah, MEHED mulle meeldivad, Sina mulle seepärast ei meeldigi". Igatahes tüdrukud nokkisid teda veel tükk aega, et näed, sa pole mingi mees.

KALAMEES

Õpilaskodu esimeste kasvandike seas oli üks Pärnu poiss, kes erines teistest sellega, et oli vaiksem ja rahulikum. Vallavanem E.Link käis õpilaskodu lastega tutvumas ja küsis poisilt, kus koolis ta käis ja mis ta klassijuhataja nimi oli, no et ehk on tuttav. Poiss veidi vaikib ja vastab siis: „Ma ei teagi, mis mu klassijuhataja nimi oli, sest eelmisel aastal ei käinud ma koolis päevagi". Kodus teati, et poiss läks kooli, tegelikult ta läks kalale ja õhtul tuli õigel ajal koju tagasi.

Lembit Link, kasvataja

REIS STOCKHOLMI

Valdur Kolla, direktor

Laste palvel korraldasin koolis pinksiturniiri. Kõik soovijad, nii töötajad kui lapsed, võistlesid omavahel. Pool päeva laua taga vehklemist ning edetabeli pingerida oli paigas. Juhtus aga nii, et sain auväärse teise koha. Järgmisel päeval läksin poodi auhindasid valima. Esikoha poisile ostsin uue pinksireketi. Enda ja kolmanda koha kasvataja arvelt mõtlesin, et hoian kokku ja viskan lihtsalt ühe vimka. Kui siis järgmine koosolek kooli ees pidulikult auhindasid üle andsin, teadvustasin rahuliku ja tõsise näoga, et esikoht saab uue reketi, teine koht sõidab kolmepäevasele Stockholmi kruiisile ja kolmas koht saab õuna. Peale tunde kuulsin, kuidas väikesed poisid omavahel arutasid, et kus see Stockholm ikka asub ja kuidas tema nii hea auhinna sai. Muhelesin tasakesi ja elasin oma igapäevaelu edasi, kuni... ... mõned päevad hiljem saabus minu meilikasti kiri, et koolidirektoreid kutsutakse kolmepäevasele kriisikoolitusele. Koolitus toimub Tallinn-Stockholm kruiisilaeval ning söök, öömaja ning väike linnaekskursioon Stockholmi on hinna sees. Hind ei olnud ka väga kallis, kuna tegu oli osaliselt doteeritud koolitusega. Kaalusin pikalt, kuid eelnevaga seoses pidasin targemaks mitte minna. Minu eitava vastuse peale saabus koolidirektorite ühenduse liikmelt kiri, kus öeldi, et ma olen ikkagi oodatud. Seal ma siis istusin ja mõtlesin, et millise näoga ma peaksin olema sellel hetkel, kui õpilased õpetajalt küsima tulevad, et kus direktor nii mitu päeva juba on.
Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga tuli loobuda.

Detsember on olnud ilus, lumine ja rahulik. Ka koolimajas on olnud ilus, vahel küll natuke lumine aga jõuluselt rahulik. Panime üles kuuse ja küünlad koolisööklas laua peal aitavad meeleolu luua. Lapsed on head ja kuna lapsed on head, siis käivad neil ka päkapikud külas. Meil on õpilaskodus 23 sussikest, kust seest hommikuti saab uudistada, millises tujus öine päkapikk olnud on. Vahel - oh seda üllatust, võib sealt leida ka hoiatuskirja ning väikese vitsakimbu. Aga nagu lapsed seletavad, pole probleem nendes, vaid päkapikk on tujukas.

No olgu siis vahel tujukas, peaasi, et käib! Mul on hea meel näha lapsi askeldamas.Valmistatakse ehteid, keraamikat, puitnikerdisi. Käiakse karate trennis, tantsu- ja lauluringis.

Poisid alustasid oma tubade remondiga. Tüdrukud käisid laatadel oma käsitööd müümas. Saadud tulu eest on neil plaan minna Rootsi reisile. Nagu ma õpetaja Tiia jutust aru sain, on sõiduraha juba koos, vaja veel taskuraha ja toiduraha teenida. Lisaks mainiti meie kool ära õpilaslaadal Port Arturis ning meil on väga ilus lauakuusk Tori Rahvamajas.

Seekord siis nii palju toredat.

Ma soovin südamest kõigile lumiseid, rahulikke ning perekeskseid jõule!
____________________________________________________________________________
Lume ootus

Ootasin lund, et saaks suusatada ja lumesõda mängida. Lõpuks hakkaski sadama. Jõudsin veel teistele öelda, et lähme suusatama. Järgmine tund pidi olema kehaline kasvatus. Vahetunnis olin saalis ja tegin hüppeid kitse pealt korvi külge. Hüppasin mitu korda. Lahe oli! Aga siis juhtus midagi ootamatut. Ma kukkusin otse käe peale. Kostus raks.

Valu esialgu ei tundnud. Direktor sõidutas mind Pärnu haiglasse. Tehti operatsioon ja välja sain järgmisel päeval. Käsi jääb kipsi paljudeks nädalateks. Kui terveks saan, tahan suusatada nagu teisedki ja seda ma ka teen. Oma talve rikkusin aga niimoodi ära. Enam küll ei hüppaks!

Olari, 5. klass

Jõuluootus

Oli detsembrikuu, kui maha sadas selline paks lumi nagu praegugi on. Temperatuurid läksid kohe miinustesse. Tahtsin minna suusatama, aga suuski polnud. Ootan jõule, et saaks palju kingitusi, ka suusad.

Esimene advent oli 2.detsembril. See oli minu poolt väga oodatud aeg. Käima hakkasid päkapikud. Nad vaatasid, uurisid ja luurasid, kas head lapsed on siin või seal peres. Kui laps oli paha, siis ei toonud päkapikk midagi. Minule on alati toonud üllatuse.

Meie kooli jõulupidu toimub 20.detsembril.Kui neljas advent läbi, tuleb jõululaupäev. Siis on oodata jõuluvana.

Ma soovin kõigile häid jõule.

Kadri, 6. KLaSS

KUUSEPUU EHTIMINE

Päev enne teist adventi palus õpetaja Tiia minul, Martinil ja Anna- Liisal teha kuuseehtimise võistluseks kuuseehteid. Me läksime tähti tegema. Järgmisel päeval puurisime tähtedele augud sisse. Me tegime puust tähtedele jalgpalli ning risti märke. Me kõrvetasime need.

Järgmine päev, kui me seltsimajja jõudsime, panime tähtedele nöörid otsa, et me saaksime need kuuse otsa riputada. Kui võistlused algasid, pidid kõik oma kuuskedest rääkima. Meil ei olnud midagi rääkida, nii et me rääkisime hästi vähe. Kui võistlused olid läbi saanud, anti meile auhind kätte ja me läksime minema. Aga kuused jäid sinna.

Andero, 7. klass

ÕPILASFIRMADE LAAT

Käisime laupäeval 08.12.12. Port Artur 2 müümas. Mina, Eidi, Birgit ja Raili müüsime tähtkujudega kaelaehteid ja võtmehoidjaid. Müüsime veel keraamilisi aluseid, kõrvarõngaid ja päkapikke. Laadal müüsime palju kaupa.

Kõige rohkem müüsime keraamilisi aluseid. Ma müüsin laadal esimest korda. Meist tehti palju pilti. Mulle meeldis seal laadal, et kõik proovisid müüa palju. Ma käisin laadal ringi ühe päkapikkude kastiga. Üks päkapikk maksis kaks euri tükk. Mulle meeldis seal laadal väga. Meil oli ilus ja hästi kujundatud laud.

Meile anti eripreemia hea lauakujunduse eest. Preemiaks saime Port Arturi kinkekaardi. Laadal oli toodud esile palju huvitavaid ideid. Selliseid laatasid võiks toimuda rohkem.

Kadri, 12 a.