Kilingi-Nõmme uus veetöötlusjaam sai töösse
Ehitust alustati aprillis ja kogu kompleks anti tellijale üle detsembri alul. KIK toetusosa 756 123,15€ moodustas 75,57% kogu objekti maksumusest 998 841,68€. Sellele lisanduvad kõiksugused hanke ettevalmistustööd nagu kinnistu detailplaneering, hangete koostamine, projektide koostamine jne.
Kes on asjade käigul silma peal hoidnud lehe vahendusel, see peaks mäletama artiklit seni reservis seisnud linna pumpla kaevutoru puhastusest, kust puhastamise käigus tuli välja nii mõndagi üllatavat. Nüüdseks on vana tellistest ja paneelidest kolossi asemel korralikult soojustatud, loodusesse sobiv väike roheline pumbamaja. Samuti lammutati täielikult vana ja ehitati uus pumpla staadioni kõrvale, endise Kooli/Sambla pumpla kohale. Kohe vana liikluslinnaku alguses, mändide all, leidis endale asupaiga veetöötlusjaam. Sama projekti käigus ehitati välja veel toitevee torustikud mõlemast pumbajaamast veetöötlusjaama, täiendav reovee ümberpumpla Künka tänavale ja asendati aastakümnetevanune roostes torustik Raekoja tänava all. Nüüdseks on kesklinna osas kõik joogivee torustikud vahetatud.
Paigaldatud uute torustike läbimõõdud on arvestatud ja sobivad tarnima vett kogu linna ulatuses s.t nii üleraudtee linnaosale kui seni veel ühisvee ja kanalisatsioonita Eha/Õhtu/ Koidu tänavate piirkonnale.
Veetöötlusjaamast väljub vaid puhastusfiltreid läbinud vesi, mis oma analüüsidelt vastab Tervisekaitse joogivee standardi nõuetele.
Üleminek veetorni toitelt veepuhastusjaamale teostati veekatkestuseta ja kliendid ei pidanud ega saanudki seda tajuda. Veesurvet tõsteti 0,1 baari ööpäevas vahetult enne tööpäeva lõppu, et surve tõstmise hetkel oleks enamik inimesi oma kodudes ja saaksid operatiivselt reageerida, kui kuskil midagi juhtub. Töösurve, mis tagab ka kõige kaugema/ kõrgema kliendi vajadused, on arvestuslikult 3,2 bar ja seda ka antud hetkel veejaam tagab. Veepuhastusjaamas on 300 m³ puhtaveevaru soojustatud mahutites. Mahuteid toidavad 2 erinevat kaevu vaheldumisi. Veetarbe suurenedes on võimalik neid ka samaaegselt töösse lülitada. Praeguse tarbimisvajaduse suudab tagada vaid üks!! teise astme pump ja ta teeb seda, töötades alla oma nimivõimsuse. Tarbimise suurenedes (nt. päästeameti poolt hüdrante kasutades) lülituvad järjestikku tööle teine, kolmas ja vajadusel ka neljas pump. Hüdrante katsetades avasime korraga 2 erinevat tuletõrje hüdranti linna erinevates kohtades ja vaatamata sel hetkel hiiglaslikule tarbimiskogusele, 123 m³/h, suutis veejaam säilitada trassides elanikele vajaliku veesurve. Tahan siinkohal avaldada tänu ehituse projektijuhile Kalev Luigale ja objektijuht RaimoTaltsile, kes kogu ehituse ajal igati arvestasid tellija s.t Saarde valla ja Saarde Kommunaal OÜ poolsete soovidega. Kogu veepuhastusjaam ja selle automaatika on üles ehitatud selliselt, et kõiki parameetreid on võimalik nii jälgida kui muuta jaama sisenemata. Piisab internetiühendusest ja ligipääsu võimaldavast arvutist. Veetarbijate turvalisuse huvides pole see teenus avalikult kättesaadav ja selleks puudub ka vajadus. Küll aga on see võimalus veemajandusspetsialist Andre Reinul, kes olenemata oma asupaigast saab iga hetk sekkuda ja muuta vajalikke suurusi. Vist ei ole tänapäeval enam eriline uudis, et Kilingi-Nõmme veepuhastusjaama automaatika saadab SMS-sõnumina operaatorile teateid kõikvõimalikest häiretest, on selleks siis madal veesurve, elektri puudumine, suitsuandurilt saabunud häire, oluliselt suurenenud veetarbimine või ka kõrvalise isiku loata sisenemine veejaama.
Samuti edastab automaatika olulisemad häired ka Saarde Kommunaali juhatajale. Kogu veepuhastusjaama automaatika on välja ehitatud selliselt, et sinna on võimalik tulevikus ühendada kõik Saarde valla ühisvee ja -kanalisatsiooni pumplate, trasside jne automaatikaühendused.
Esialgu on see vaid võimalus, kuna vastavate seadmete hankimine, paigaldamine ja seadistamine nõuab sellises määras kulutusi, milleks esialgu vahendid puuduvad. KIK rahatoetus oli kindel suurus ja sellest ei piisanud seekord VTJ jaamale asfaltplatsiks, jaama ümbritsevaks aiaks ega ka avariigeneraatoriks.
Kuivõrd veetorni lammutamise järel oleme uue veetöötlusjaama töölerakendamisel lausa minutite piires sõltuvuses elektrienergia olemasolust jaamas, siis Saarde vallavalitsus pidas vee olemasolu ka elektrikatkestuste ajal sedavõrd tähtsaks, et vaatamata pingelisele eelarvele leidsime siiski võimaluse osta ja süsteemi ühendada elektertoite tagavara diiselgeneraatori. Käesoleva artikli lugemise hetkeks peaks olema lõpetatud ka selle generaatori katsetused ja seadistused. Küsimusele, miks siiski veetorn lammutati, kui selle kaudu oleks mingi aeg tagatud ilma kõrvalise abita vee olemasolu, on vastus lihtne ja lakooniline.
Veetorni ehitusekspertiis näitas, et üle 50-aastane ehitis oli sedavõrd kehvas seisus, et isegi selle konserveerimine oleks läinud kallimaks kui lammutamine, rääkimata renoveerimisest.
Millises mahus, kus ja kunas asume ehitama uusi trasse seni veel ühisvee ja -kanalisatsioonita piirkondadesse, sellest anname kindlasti teada nii Saarde Sõnumites kui ka muus meedias. Nüüdseks on olemas vähemalt suur ressurss uutele tarbijatele vee tarnimiseks. Kanalisatsiooni puhastusseadmete suutlikkus suureneb alles pärast sadeveetrasside valmimist ja eraldamist ühisvoolsest kanalisatsioonist.
Praegusel kujul on sadevee osakaal vihmaperioodil sedavõrd suur, et uute klientide lülitamine olemasolevasse ühiskanalisatsiooni on piiratud.
Kõikidel huvilistel on võimalik tutvuda uue veetöötlusjaamaga 10. jaanuaril kell 10-12. Sel ajal on kohal ka inimene, kes huvilistele tutvustab VTJ tööd ja vastab küsimustele.
