Killuke ajalugu: Miina Härma Haaslaval
Lisaks esinemistele oli muusikakorüfee Haaslava käikude põhjuseks veel asjaolu, et Klaose talu peremehe Oskar Saviku abikaasa Linda oli Miina Hermanni õetütar. 24. veebruaril 1908 etendati Haaslava karskusseltsi „Priius" näitelaval Miina Hermanni kuuevaatuselist laulumängu „Murueide tütar."
Sellest etendusest sai alguse Haaslava vallasekretäri Jaan Väljaotsa lähem tutvus heliloojaga. Ka sattus Jaan Väljaots, kes oli ka üks karskusseltsi „Priiuse" juhtfiguure, tahtmatult üheks osapooleks helilooja Miina Härma tülis August Vieraga.
August Wiera (Viera) (1853-1919) oli Eesti esimene kutseline teatritegelane, koori-, orkestri - ja näitejuht, „Vanemuise" seltsi ja hiljem omanimelise teatritrupi näitejuht Tartus.
Loeme väljavõtteid M. Hermanni kirjadest J. Väljaotsale: Kroonlinnas, 23. jaanuar 1908 - „Palun kirjutage omale tarvitamiseks „Murueide tütre" noodid ära ja andke ka neid siis härra August Vierale ära kirjutamiseks. Kõige aupaklikumate tervitustega Miina Hermann.
Kroonlinnas, 19. juunil 1908 - „Palun Teid, andke „Murueide tütre" etenduse raha 15 rubla, minu õemehe M. Kopluse kätte. Olin teise õe juures Venemaal ja rahast tuli pisut puudus. Palun katsuge raha rutuga M. Kopluse kätte toimetada. Miina Hermann" Tartus, 8. augustil 1908 - „Minu postituse vahel puuduvad „Tuljaku" noodid. Kuhu need said. Kui linnas olete, tulge ühes laste ja abikaasaga mulle külla. Räägiksime mõndagi, mis tarvilik oleks. Kuumalt tervitades. Miina Hermann." Kroonlinnas, 5. november 1908 - „Eile sain „Tuljaku" noodid tagasi. Palun minge Viera juurde ja ütelge, miks ta minu „Tuljaku" noote ära ei saada. Tõrelge, miks ta valetas, et tema neid Teie käest saanud ei ole. Tehke seda tingimata. Mõtlen Viera ka kohtu kätte anda. Tahan temale ka keeldu anda, et ta enam etendada ei tohiks. Tema on minu muusika Riiga edasi andnud, kui enda oma. See on liig. Kas peaksin selle nõude härra Rütli kätte andma, või on seal kedagi nooremat advokaati. Kõik rahvas teab, et see muusika minu töö on, nüüd korraga aga on Viera oma. Kirjutage ruttu, mis nõu Teie annate. Tuhat tervist Teile. Miina Hermann." NB! Kirjas mainitud Oskar Rütli (Rüütli) oli tuntud Tartu advokaat, „Priiuse" auliige.
Aastatest 1900-1902 ja1916-1922 on teada mitu korda, kui Miina Hermann esines koos oma laulukooridega Haaslava vallamaja juures ja karskusseltsi „Priius" majas.
Loeme „Priiuse" protokolliraamatust: - Seltsitegevuse aruanne 1916. aasta kohta: „28. veebruaril 1916 pani Miina Hermann seltsi ruumides toime kontserdi, milles muu seas ka tema enese helitööd „Kalev" ja „Linda" ette kanti. Seltsi ruum oli temale ilma maksuta tarvitada tänutäheks selle eest, et ta omal ajal „Murueide tütre" võrdlemisi väikese tasu eest meie seltsile mängida andis."
Ajaleht "Postimees" kirjutas 21. augustil 1919: "Pühapäeval, 17. augustil panid linnategelased "Priiuse" saalis Punase Risti hääks pidu toime. Näitemäng "Armastatud kiri" mängiti ette "Vanemuise" vilunud näitejõudude poolt härra Pettai juhatusel. Miina Hermann oma mees-, nais- ja segakooriga kandis puhtalt ja tundega hulga laulusid ette. Olgu see pidu meie maategelastele õhutuseks, et ka nemad hakkaks ettekannete hääduse pääle rohkem rõhku panema. Rahvast oli kaunis palju, sest üle hulga aja oli ka ilus ilm."
Vaadates erinevate Haaslaval toimunud kontsertide ja pidude kavasid, oli peaaegu igal siin toimunud suuremal kontserdil kavas midagi Miina Härma (Hermanni) heliloomingust. Karskusseltsi „Priius" segakoori repertuaaris olid lood „Enne ja nüüd", „Sõjalaste marss", „Lauliku lapsepõli", „Tuljak", „Isamaa õitse sa" jne. Haaslava meeskoor laulis tihti „Meeste laulu" ja Eesti Vabariigi aastapäeva aktustel lauldi tavaliselt ühislauluna "Mu isamaa armas".
Märkides eriliselt ära Miina Härma osa Haaslava kultuuriloos, otsustas „Haaslava seltskondlike organisatsioonide ja koolide komitee" tähistada helilooja Miina Härma 75 aasta juubelisünnipäeva.
Ürituse korraldasid ühiselt karskusselts „Priius", Haaslava Meeslaulu Ühing, „Sillaotsa" lauluselts, Haaslava Perenaiste Selts, Naiskodukaitse Haaslava jaoskond, Sillaotsa algkool ja Tuigo algkool.
Miina Härma õige sünnipäev oli 9. veebruaril 1939, kuid erinevaid õnnesoovijaid-aktusekorraldajaid oli väga palju ja selle tõttu lükkus Haaslava üritus kevadesse.
30. aprillil 1939 toimus Haaslava rahvamajas pidulik kontsert-aktusel, kus aukülalisena viibis kohal juubilar Miina Härma isiklikult. Üritusel tehtud fotodelt on näha, et rahvas seisis kahel pool spaleeris ja juubilar Miina Härma tuli saali Tuigo koolijuhataja Aksel Rüütli käevangus. Naiskodukaitse liikmed ja Sillaotsa ja Tuigo koolide kodutütred tõid Miina Härmale lilli.
Aktusekõne pidas Aksel Rüütli ning kontserdil esinesid Sillaotsa ja Tuigo algkoolide lastekoorid, Haaslava Perenaiste Seltsi naiskoor, "Sillaotsa" Lauluseltsi segakoor, Haaslava Meeslaulu Ühingu meeskoor, helikunstnik Hilda Parson-Põllusaar ning nais-, mees- ja segakooride liikmetest moodustatud ühendkoor. Kokku esines laval 130 lauljat ja saalis oli umbes 300 pealtvaataja. Pärast kontserti toimus tantsuõhtu, kus muusikat tegi Haaslava Meeslaulu Ühingu salong orkester.
Ürituse kulud olid 104 krooni ja 51 senti - Miina Härmale annetatud auaadressi kaante eest 23 krooni, helilooja autosõit Tartust Haaslavale ja hiljem tagasi, taksoarve 13 krooni, ühine eine juubilarile ning kutsutud külalistele ja korralduskomitee liikmetele rahvamaja puhvetis 6.43, saali üür karskusseltsile„Priius" 10 krooni ja muusika tasu tantsuõhtul mängimise eest Haaslava Meeslaulu Ühingule 18 krooni.
Helilooja mälestuse jäädvustamiseks kingiti „Haaslava seltskondlike organisatsioonide ja koolide komitee" poolt Sillaotsa ja Tuigo algkoolile Miina Härma portreefotod.
