Kiratsi külas tähistati lastekaitsepäeva pannkoogipeoga

Juuni esimesel päeval oli Kiratsi külaplats rohket siginat-saginat ja suminat täis. Lendas värvilisi õhupalle ja seebimulle, rahvast kogunes üle ootuste toredasti palju, oli nii lapsi kui ka isasid-emasid ja vanavanemaid.

Toimus pannkoogipidu! Kuna Kiratsi külas ja selle lähipiirkonnas on suvel ligi 40 last, siis tundus väärt mõttena tähistada lastekaitsepäeva just selle küla väga hästi hooldatud platsil. Seda enam, et kohalikud külaelu eestvedajad olid nii lahkesti nõus ürituse korraldamisel meiega kampa lööma.

Lapsi jätkus kõikjale: mudilased lasid liugu ja kiikusid, osa maadles hiigelsuure puššpalliga, päris pisikesed lasid päikesest kuumaks köetud ilmal end kenasti lõunaunele suigutada, samal ajal kui mesilane Mummi suuremate tüdrukute- poistega lõbusaid mänge ja võistlusi läbi viis.

Kuigi kommisöömisega peavad isegi lapsed piiri pidama, siis lastekaitsepäeval need piirangud ei kehtinud. Komme jagus kõigile soovijaile ja kaks lepatriinut, kes korviga ringi käisid, kandsid hoolt, et magus suutäis iga soovijani jõuaks.

Tasapisi platsil levima hakanud pannkoogilõhnad meelitasid aga rahva peagi kooke maitsma. Lemmi Piheli ja Tiia Alesmaa abiga sai valmis terve hunnik pannkooke, mis nii libedalt sööjate kõhtu tee leidsid, et järele ei jäänud midagi. Järelikult olid head koogid.

Kui lapsed kirju-mirjudena (loe: näomaalingutega) peo lõppedes koju läksid ja korraldajad platsi koristamisega ühele poole said, tundus, et lastekaitsepäeva tähistamise traditsioonile on alus pandud. Üks pisike tagasihoidlik tüdruk, kes pikalt üht "lepatriinudest" veidi eemalt seiranud oli, tuli lõpuks tema juurde, tegi käele pai ja küsis: "Kas sa lendad nüüd koju ära?"

Jah, koju me lendasime küll, aga vaid selleks, et järgmisel aastal taas koogipeol kohtuda.

Suur tänu meie headele abilistele, Kiratsi küla inimestele Sulvi ja Tõnu Mungale, Tiia ja Gabriel Alesmaale, Lemmi Pihelile ja Liis Pärnale!