Kirurgiainstrumentide tootja ehitab Pärnu maantee äärde edevamat sorti tehasehoonet
Saue valla ettevõtlusmaastik täieneb kõrgtehnoloogilise
kirurgiainstrumentaariumi tootja Karl Storzi kontserni tehasega. Maja on traditsioonilistest vabrikutest tiba luksuslikum ja fookus on sellel, kuidas sisedisain toetab firmakultuuri ja väärtusi.
Kohe linnast väljasõidul Pärnu poole näeb pilk paremal kerkimas kolmekorruselist hoonet. Praegu veel hall ja tolmune, aga juba võib aimata, et huvitava lõikega hoone hakkab tulevikus pilku püüdma küll. Õieti ei usukski, et tootmishoonega tegu. Maantee poole eenduv varikatus ja kolm korrust puhast klaaspinda, esimese tasapinna sirgele seinale siksakina sisse lõikavad vormilahendused ja läbi akende paistev imposantne keerdtrepp.
„Oleme kavandanud tõesti siia luksuselemente, mis vabriku jaoks on natuke üle vindi, aga kõik hooned, mille kontsern ise on ehitanud, on meil pisut representatiivsema fassaadiga,“ nendib Karl Storzi Eesti haru juht Tõnis Pilvisto. Tõsi, näiteks pilkupüüdev ja justkui ilma otsese funktsioonita varikatus tekitab küsimuse, kas siin on arhitektidel lastud lihtsalt unistada ja vormimänge mängida. Põhjus on küll palju proosalisem. „Tulevased naabrid ei olnud nõus, et maanteele ei paista nende maja enam kätte, pidime siis nurga ära lõikama,“ selgitab Pilvisto.
Karl Storz on Euroopa suurim endoskoope tootev pereettevõte, peakorteriga Saksamaal. Endoskoobid on organismi sisevaatluseks kasutatavad spetsiifilised tohtrite tööriistad, näiteks haiglaseriaalides nähtud kurgust, kõrvast ja muudes kehaavadest sissesuunatavad kaameratega ja valgustusega vidinaid.
70 aastat edukat äritegevust on võimaldanud laieneda pereettevõttel nii Euroopasse kui Ameerikasse, omades allüksusi 39 riigis ja pakkudes teenistust ligi 6000 töötajale. Eesti haru tegutseb praegu 160 töötajaga Mustamäel, aga olemasolev rendipind ei vastanud enam pikka aega tegelikule vajadusele, uus 10 000 ruutmeetrit majapinda on kolm korda rohkem kui seni. Maja on aga nullist sajani ehitatud just ettevõtte nõudmisi ja väärtusi silmas pidades.
Füüsiline keskkond toetab organisatsioonikultuuri
Uue tehase tootmis-, lao- ja büroopinnad jaguneva kolme korruse vahel, kusjuures ehitatud ja infrastruktuuriliselt sisustatud on need selliselt, et iga kell võiks tootmine büroosse või kontor lattu kolida. Kõiki funktsioone saab ruumide mõttes vahetada. Pilvisto hinnangul saab nõnda tagada paindliku tootmise, mitte tegeleda pidevalt siseseinte ehitamise ja lammutamisega.
Siseseinad aga omakorda on lahendatud sellise loogikaga, et tänu klaasi kasutamisele tekivad nagu vaatekoridorid, sisuliselt saab ühest maja servast teise vaadata. Hoolduse osakond saab vaadata otse toormaterjalide osakonda ja siis läbi vahekoridori järgmise rakukese ruumidesse. Kõik näevad kõiki. „Oleme muutmas seda eestlaslikku harjumust olla oma privaatsuses selg seina poole – füüsiline töökeskkond peab peegeldama avatust nii otseses mõttes kui ka kujundlikult,“ selgitab Pilvisto. Selline rütm ja paigutus on valdav läbi kogu maja kolme korruse.
Veelgi enam. Nii näiteks on täiesti teadlikult tehtud kontorirahval oma ruumidesse sisenemine väikese jõnksuga ja pikema teekonnana – nemad pääsevad oma laua taha ainult läbi tootmisruumide. „Meie põhitegevus on tootmine ja büroos töötav inimene ei tohi seda ära unustada. Kui ta ikka iga päev läheb läbi tootmisosakonna, siis on tal see meeles,“ usub Pilvisto.
Sedasama ühtset mentaalsus ja hingamist toetab ka ühine paraadsissekäik nii töölistele, külalistele kui kontorirahvale. Ei ole nii, et ülemused sisenevad majesteetlikku keerdtreppi mööda, mahedas valguses ja tasase muusika saatel ning tavatöötajatele on pisike tagauks silmapaistmatu nurga varjus. „Meil on nii, et kõik tulevad ja lähevad ühest uksest. Nii nagu meie ruumid, toolid ja meie lauad on täpselt ühesugused, on meil ka ühine sissepääs,“ ütleb Pilvisto.
Veel üks omapärane nüanss: büroo poolele on planeeritud koosolekuteruum, mis on pisike nagu tikutops ja poole seinapinna ulatuses klaasist. Pilvisto ei leia, et see oleks midagi ebamugavat, pigem vastupidi – kõige piinavam olevat tema sõnul pikalevenivad koosolekud ja toolid ilmselgelt soodustavad seda. Teaduslikku tõendusmaterjali ei ole, aga kõhutunne ütleb.
Konkurentsitult kõige avarama vaate ja suurema klaasipinnaga ruum on hoopiski töötajate puhketuba. Päeva- ja päiksevalguserohke, väga ruumikas, otse maanteele, pilk puhkamas kaugusesse suunduval teesiilul. Annab perspektiivi ja sihid. Juhi hinnangul saab just see olema kõige esinduslikum koht kogu majas.
Uus tehasehoone valmib peatöövõtja Maru Ehitus käe all ja suveks loodetakse olla kolimisfaasis, mis sellise valdkonna ettevõtte puhul ei ole muidugi nii lihtne, et üks päev kraam autole ja järgmisel on juba uues kohas normaalne töörütm. „Kolimine võtab aega, seda ühe laksuga ei tee. Arstiriistade tootmisel on palju nõudeid, mida peab järgima ja dokumenteerima ning mitmeid kordi veenduma, et kõik töötab õigesti. Peame eelistama turvalisust ja kvaliteeti, isegi kui kulud on kõrgemad,“ ütleb Pilvisto.
Täistuuridel alustakse uues majas tööd ilmselt sügisel.
