Aluseks on Euroopa parlamendi nõukogu määrus, mis ei kuulu avalikustamisele, nii palju, kui Euroopa nõukogu ja komisjoni määrused on avalikud. Konkreetsetest valikutest avalikkust ei teavitata, see ongi julgetuskontrolli eesmärk - kui reisija teab, et teda kontrollitakse, poleks kontrollil mõtet. Läbivaatuse aluseks on teatavad suhtearvud ja protsendid, aga julgestustöötajal on õigus tegutseda kahtluse korral ja seda ta peabki tegema, et oma tööd efektiivselt teha.

Ranged turvanõuded lennujaamades kehtestati teatavasti terrorismiohu tõttu. Millist kahtlust tavareisija - kihnu memm, lapsega ema, kooliõpetaja - turvatöötajas äratab?

Pärnu lennujaam on rahvusvaheline lennujaam ja meil kehtivad rahvusvaheline reeglid. Me ei saa teha muud, kui täita Euroopa komisjoni ja Eesti lennuameti kohustusi, meie pädevuses ei ole  otsustada, kas reisile läheb kihnlane, pärnakas või välismaalane, keda me ei tunne.

Räägime siis konkreetsetest situatsioonidest. Kas saab pidada normaalseks, et turvatöötaja lasi lahti pakkida gümnaasiumitüdruku jõulupaki, milles oli korv, kaelakett, küünal ja šokolaad?

Kui julgestustöötajal tekib kahtlus, on tal selleks õigus. Meile ei ole antud ühelgi tasandil voli tunda kellegi suhtes haletsust või inimlikkust. Kui pakendi sisu tundub julgestustöötajale kahtlane, tuleb tal pakend lahti teha, ükskõik kui ilusti on see pakitud. Sama kehtib soengute kohta- ükskõik kui ilusti on see tehtud, kui julgestuistöötaja ei suuda oma verega alla kirjutada, et see inimene on ohutu, tuleb eemaldada riideesemed ja lahti võtta suured seongud.

On see inimlik? Kas julgestustöötaja saab selle eest parema töötaja tiitli?

Julgestustöötaja on  nn toiduahela viimane lüli ja teeb seda, mida seadus ette on näinud. Kui seadus näeb ette, et lahti tuleb võtta soengud, mida visuaalselt ei jõua läbi vaadata, ja jõulupakendid, mida ei suuda kinnisena läbi vaadata, tuleb need lahti võtta. Julgestustöötaja ei võta vastu otsust, kas see on  inimlik.

Teine situatsioon: turvatöötaja ajas üles turvahällis magava lapse, kes terve lennu aja karjus. Kõik selleks, et laps ja häll läbi otsida.

Reeglites on, et lapsevankris ja ratastoolis olev isik tuleb välja võtta ja vaadata seade eraldi läbi. Meil on ühtsed reeglid ja kõikidele reisijatele, kes läbivad Pärnu termninali, tuleb kohaldada ühtseid julgestusnõudeid.

Aga kui turvatöötaja ei oleks ajanud last üles, kas ta lastakse lahti või karistatakse kuidagi?

See ei ole üheselt mõistetav. Kui julgetustöötaja on jätnud tegemata toimingu, mida on hiljem võimalik video pealt üle vaadata ja kui midagi jääb silma, siis juhitakse sellele tähelepanu ja vaadatakse, kas töötaja eksis ühe korra või  teeb seda süstemaatiliselt.

Mis moel on ohtlik see juukseklamber, mille julgetustöötaja ära võttis? See ei olnud mul peas, ma panin selle kasti, sest see on metallist ja ma tean, et seade hakkab piiksuma.

Avalikult on teada antud esemetest, mis kaasaolevas pagasis on keelatud. Üks kategooria on torke-, lõike- või terariistad ja kui see klamber tekitas julgestustöötajas kahtlust, tuli see panna äraantavasse pagasisse.

Ma olen täiesti kindel, et ükski terve mõistusega inimene ei arva, et ma hakkan juukseklambriga pilooti sorkima või mõjun kuidagi lennuohutusele kahtlaselt. Julgetsustöötaja tahtis mind lihtsalt kiusata ja oma võimu näidata.

Ma ei  laskuks tasandile, et julgestustöötaja kiusab. Ma ütleks, et ta oli ülihoolikas.

Ülihoolikas? Mul olid sama reisi ajal kotis pikad vardad ja kaks tordivulkaani. Kas need ei tekitanud kahtlust?

Ma ei tea. On erinevaid võimalusi, kuidas esemeid kuvatakse.

Palun saage aru, ega turvakontrolli vastu pole kellelgi midagi. Pärnu on rahvusvaheline lennujaam ja kui kontrolli on vaja teha, siis peab seda tegema, aga seda saab teha inimlikult. Kas pole üle võlli mindud?

Selle juhtumi puhul kindlasti mitte, juukseklamber on nooljas ja pikk. Julgestustöötaja  ei andnud aega kahtlusel ennast närima hakata ja tegi otsuse. Mina seda isiklikult lennujaama poolet maha ei tee.

Aga kingipakk ja une pealt üles aetud väikelaps?

Ka mitte. Julgestustöötajal on kohustus veenduda pakkide sisus.

Viimasel ajal Pärnu lennujaama turvakontrolli suhtes sagenenud kaebused. Mis liiki need?

Need on esinenud reisijate poolt, kes pole end kurssi viinud või aru saanud läbivaatuse meetoditest ja nendelee tundub ahisamisena, kui julgetustöötaja teeb oma tööd tõelise pühendumisega.

Miks Kihnust võib hambuni relvastatuna lennukile minna?

See on lennuameti otsus.

Milline on teie hinnangul hea turvatöötaja? Kas punktuaalselt reeglitest kinnipidav või selline, kes reisijatega hästi läbi saab?

Julgestustöötaja on oma olemusest klienditeenindaja ja tema töö juurde kuulub suhtlemine ja muidugi elementaarne viisakuks. Tema pädevuses pole olla psühholoog ega terapeut, et hinnata inimest, tema  teeb otsuse eseme põhjal. Tema töö peab olema vastavalt standarditele ja nii vähe inimese huve, privaatsust ja standardeid rikkuv kui vähegi võimalik. Küll ei saa privaatust rikkumata jätta tegemata teatavate protseduuride läbiviimist, kui on vaja käed külge panna inimeste kehaosadele.

Mind kompab see sama turvatöötaja, kellest siin kõikide juhtumite puhul jutt käib sentimeetri haaval läbi.

Seda nimetatakse põhjalikuks kontrolliks.

Väga põhjalikuks kontrolliks. Kui mul oli kleit seljas ja ta ei saanud oma käsi mulle püksivärvli vahele panna, vaatas ta saba alla. Aga ikkagi, kas parem turvatöötaja on seadusi täitev või sõbralik, keda kliendid kiidavad?

Reisijatele meeldib muidugi sõbralik ja inimlik, kes jätab kleidisaba alla vaatamata, kingituse lahti pakkimata ja soengu lahti harutamata. Ostjatele meeldiks ka poemüüja, kes laseks kartulite eest maksmata poest välja jalutada. Ülemusele meeldib mõlema kombinatsioon, kui turvatöötaja on  põhjalik, ei eksi ning saab reisijatega läbi, jätmata tegemata ühtegi tööülesannet, mis talle on  pandud.