Tallinna Halduskohtu kohtunik Aili Maasik ei andnud Nikolai Reismani eestvedamisel tegutsevale 16 maaomanikule ja kasutajale õigust üheski nende kaebuse punktis ning hindas Keskkonnaministeeriumi ja Kiviõli Keemiatööstuse vastu esitatud süüdistusi põhjendamatuks ja kaebajate väiteid paljasõnalisteks ning põhjendamatuteks. Kaotuse saanud maaomanikelt- kasutajatelt mõisteti Kiviõli Keemiatööstuse kasuks välja üle 30 tuhande euro kohtukulusid. Kohus jättis rahuldamata 2011. aasta veebruaris kaebajate esitatud taotluse tühistada keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkiri, millega anti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le põlevkivi kaevandamise luba Põhja- Kiviõli II mäeeraldisel. Kohus ei rahuldanud ka kaebajate taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kaks punkti, mis käsitlevad keskkonnamõjude hindamise reeglistikku.

Reinsalu: kaevandamine on kooskõlas riiklike huvidega

Kohtus ei leidnud tõestust kaebajate väited nagu poleks KKT-le väljastatud kaevandusloas seatud tingimusi hoonestamata kinnistute kaitseks ning et eritingimustes hoonestatud kinnistute kaitseks seatud nõuded on tolmu, müra ja vibratsiooni osas ebapiisavad. Kaevandamisloas sisalduvad tingimused tagavad vastavate näitajate pideva seire ning kaevandustegevusest lähtuvate mõjude normide piiresse jäämise. Kohtuprotsessi käigus ütlusi andnud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Enno Reinsalu sõnade kohaselt on Põhja-Kiviõli II mäeeraldise kaevandamine kooskõlas riiklike huvidega kaevandada ja kasutada põlevkivi säästlikult. "KKT kaevandamistegevus on kooskõlas säästliku kaevandamise põhimõttega. Põhja- Kiviõli karjääris on parim võimalik tehnoloogia," tsiteeritakse kohtu otsuses ka Reinsalu eksperthinnangut. Kiviõli maaomanikud kaebasid Tallinna Halduskohtu otsuse edasi.