Klassikatähed andsid nauditava kontserdi

Sel sügisel oli Iisaku rahval õnn lausa kahel korral nautida väga noorte ja väga andekate muusikute kontserti. 25. septembril esinesid gümnaasiumi aulas Robert Traksmann, Rasmus Andreas Raide ning Marcel Johannes Kits ning vaevalt kuu aega hiljem 15. oktoobril Auli Lonks, Ksenia Kutšukova ja jällegi Klassikatähtede saate võitja Marcel Johannes Kits.

Publiku vähesuse üle kurta ei võinud, kuigi gümnaasiumi aula oleks mõistagi rohkemgi külalisi mahutanud. Kuid ega klassikaline muusika ju ei olegi masside muusika.

Samas usun, et kui keegi oli ehk esimest korda klassikalise muusika kontserdil, siis need kontserdid kindlasti julgustasid edaspidigi tulema. Esitus oli suurepärane, kava huvitav ja vaheldusrikas ning noored ise lõbusad ja innustunud. Ise nad ka oma lugusid teadustasid ja tutvustasid ning tegid seda kõike vaimukalt ja samas informatiivselt. Igav ei saanud küll hakata.

Septembrikuise kontserdi võõrustajaks oli kunstide kool. Peale kontserti toimunud kohtumisel saime noorte muusikutega ka vestelda. Poisid kurtsid, et aktiivse kontserttegevuse tõttu on raske koolis ainetundidesse jõuda. Kõik on ju alles õpilased - õpivad Tallinna Muusikakeskkooli lõpuklassis ning nagu kõik abituriendid, peavad nemadki kevadel sooritama riigieksamid.

Samas jätkus neil kiidusõnu oma õpetajatele, kes olukorda mõistavad ja lahkelt järele vastama võtavad. Et keeruline pillimäng näiks kõrvalt vaadates lihtsana, selleks tuleb ju palju harjutada, kuid ka nende ööpäevas on vaid 24 tundi.

Esmaklassiliseks muusikuks saamise nimel tuleb teinekord mõni ainetund ohvriks tuua, et jõuaks piisavalt harjutada.

Tavapärane harjutamise aeg on päevas orienteeruvalt kolm-neli tundi, kuid enne olulisi konkursse ja kontserte venib see aeg mõistagi pikemaks. Õpetaja Viia küsis, kas poistel on ka absoluutne kuulmine looduse poolt kingiks saadud. Selle peale raputati üksmeelselt pead, ei ole. Hea teada, et ka tavapärasest relatiivsest kuulmisest piisab klassikatäheks saamiseks, kui jätkub huvi ja töökust.