Klopandi osales Soome-Eesti tantsupeol Tamperes

Kas teate, millega sai hakkama Luunja kultuurimaja nais­rahvatantsurühm Klopandi sel suvel? Kui jah, siis aitäh, et meie tegemistele kaasa elate. Kui ei, pole hullu, siis ongi Klopandil kuhu püüelda, et endid vallaelanikele nähtavamaks-kuuldavamaks teha.

Ja nüüd kõigest lähemalt... Naisrahvatantsurühm Klopan­di teeb tantsuproove igal kolmapäeval Lohkva Lasteaia saalis ja just sealsamas sai eelmise aasta ühes sügiseses trennis antud juhendaja Annelile oma nõusolek osa võtta 2012.a. juunis toimuval III Soome-Eesti Tantsupeol Tam­peres. See pidu on rahvatantsu- ja muusikaüritus, mil­lest sel aastal sai üks tähtsamaid kultuuri suursündmusi Soomes, kus osales 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat Soomest, Eestist ja teistest Euroopa maadest. Tantsupidu on üks osa Soome ja Eesti riikidevahelisest kultuurikoos­tööst ja folkloorivahetusest.

Anneli juhendamisel asusime selgeks õppima tantsupeo repertuaari, sest varakevadel pidi toimuma ülevaatus, kus otsustatakse, kes pääseb edasi ja kes mitte.

Ülevaatus lõppes meile positiivselt. Kui enne oli tantsi­jate peamine rõhk tantsude selgeks saamisel, siis nüüd, kus tantsupeole pääs käes, tuli hakata otsima rahalisi ressursse, et sõit ka toimuks. Juhendaja oli meile kogu aeg toeks, sest tema tegeles rahastamise küsimusega juba siis, kui meie pähe peale tantsusammude ja valgete rätti­de (tantsude aksessuaar) muud ei mahtunud. Kuna sõit oli marsruudil Luunja-Tallinn-Tampere-Tallinn-Luunja ja transpordi maksumus ning tantsupeolise osalustasu üsna krõbedad, siis olime lisaks oma rahadele sunnitud otsima ka sponsoreid.

Rahad koos, asusime 13. juuni varahommikul Luunja val­la väikese punase bussiga Tallinna poole teele, sest veel sama päeva ennelõunal ootas meid ees trenn koos teiste tantsupeole pääsenud naisrühmadega. Trenn, kus kahe­teistkümne asemel tuli õppida kokku tantsima sadade naistega, kujunes huvitavaks. Meie rühm oli aegajalt kui kirss tordil, sest tänu juhendaja Annelile (kes oli antud tantsupeo tantsujuhtide toimkonnas) saime me tantsude „viimastest" muudatustest teada juba siin, koduses tren­nis, ning oma seni õpitu kiirelt ümber õppida. Aga eks meilgi tuli seal kokkutantsimisega veel natuke vaeva näha ja see kõik tasus end ära. Õhtul hilja, kui trenn läbi, saime koolimajja dušši alla ja siis magama, sest juba järgmisel hommikul varakult ootas ees uus trenn ja seda teisel Tal­linna staadionil.

Teise päeva trenn sai läbi peale lõunat, sest 3000 Eesti tantsutalda pidid veel samal päeval alustama reisi Soo­me poole. Meie rühm oli planeeritud viimasele laevale, mille tõttu saime Tallinnas nüüd natuke hinge tõmmata ja erinevalt paljudest teistest tantsijatest (kes kohe laevale pidid kiirustama) saime meie oma suuri kohvreid rahu­liku tempoga mitu kilomeetrit sadamasse tirida. Tallin­na D-terminali ees tehti õhtu hakul televisiooni tarbeks meie rühmaga veel intervjuu ja ega selgi korral pääsenud tantsuta!

Tamperesse jõudsime peale südaööd. Sealsed kaks proo­vipäeva kulgesid sama tempo ja mõnuga, kui Tallinnas, ainult et nüüd pandi kokku tantsima kõik see mees ehk nii Eesti, Soome, kui teiste maade tantsijad. Proovipäeva­de ilmaga meil vedas. Kui Tallinnas saime endile T-sär­gid selga ja prillid näkku päevitatud, siis Tampere Ratina staadionil saime taas päikesest rõõmu tunda. Ilm oli võr­ratu!

Kahjuks ei olnud ilm Tamperes Ratina staadionil nii ilus muusika-, laulu- ja tantsupeo kõrgpunktil 17.06.2012, sest lisaks rahvale meelitasime kokku ka sinised-sinised vihmapilved. Aga ega vihm tantsijaid heiduta!

Ürituse naelaks oli soomlaste ja eestlaste ühiselt ette kan­tav tantsuteos Velisinfonia (Vennassümfoonia), mis rääkis vennasrahvaste sõprusest ja sarnasusest. Vennassümfoo­nia keskmes on kahe noormehe lugu. Kalevi Soomest ja Kalev Eestist on inimlikud ja haavatavad tänapäevakan­gelased. Vennassümfoonia kontseptsiooni, koreograafia ja lavastuse eest vastutasid kunstilised juhid Petri Kaup­pinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist. Kaastegevad olid ka teised koreograafid, muusikud ja lauljad nii Soomest kui ka Eestist. Festivali kaitsjateks olid kutsutud mõlema maa presidendid ja nende omavahelisest käepigistusest lavastuses läbi kõikide tantsijate kaasabil edasi kandu­nud elektrišokk oli fantastiline nii meile tantsijatele kui kindlasti publikule!

Pidu, mis lõppes üsna tugevas vihmasajus, oli ülev ja sü­damlik!

Ja nüüd suurimad tänusõnad kogu Klopandi poolt ja AI­TÄH, et meid sellele peole aitasite:

Kristi Veeber perega
Luunja Mõis OÜ
Luunja Vallavalitsus (omaalgatuslike projektide kon­kurss)
Luunja Kultuurimaja

kõik teised, kes meid toetasid

Suur tänu Margit Mõttusele, kes meile kauni tikandi­tega Klopandi lipu valmistas ja muidugi juhendaja An­neli Kannile.

Aitäh meie peredele, kes te meid suvel lõbusalt lusti­ma lasite!