"Lõuna-Eestis Võrumaal on veel üks täiesti inimtegevuse poolt puutumatu ala - Keretü soo ja selle ümbrus. See asub Sõmerpalu – Nursi tee ja Mustajõe vahel," kirjeldas Aare Vumba Inimsõbraliku Nursipalu nägemust kodukohast.

Isegi jahimehed on loobunud jahipidamisest Keretü soos ja selle lähiümbruses, sest ala on ikkagi läbipääsmatu, kuigi väga ulukirikas, ning seda piirkonda on õnnistatud paljude haruldaste linnuliikidega, mille osas esitati ekspertide poolt seisukoht, et tuleks liita Natura linnualadega.

See, et eelpool nimetatud alal pole toimunud inimtegevust, on andnud võimaluse seal alal elada ja paljuneda paljudele väga haruldastele ja kaitse all olevatele lindudele, kahepaiksetele, roomajatele ja imetajatele. Alal on ka palju haruldasi taimi, sammal- ja sootaimi."

Seni teadmata väekontingent ajas ulukid kuuks ajaks minema

"Aastal 2003 alustas kaitseministeerium kampaaniat endise nõukogude sõjaväeosa kohandamist ja laiendamist 100 hektarilt 3000 hektarini. Enne seda tehti 2003. aasta aprillis tänaseni teadmata väekontingendi poolt ööpäev läbi raskerelvastusega sarnast paugutamist, mis tegi kohaliku elanikkonna väga ettevaatlikuks, sest mürsu lõhkemise taoline müra oli häiriv isegi 8 kilomeetri kaugusel. Mina kui pikaajalise staažiga jahimees mäletan väga selgelt kõigi sõraliste kadumist ligi kuuks. Sellest ajast algas rahva poolt terav vastuseis harjutusväljaku võimalikule laienemisele," selgitas Vumba.

Nii see vastuseis harjutusväljaku pommitusala (sihtmärgiala) vastu jätkunud juba üle 10 aasta eelkõige alljärgnevatel põhjustel:

1. Tänaseni pole selge, kuidas saab miinipildujaga tulistada alal, mille keskmine läbimõõt on 5 kilomeetrit, aga eelpool nimetatud relv tulistab kuni 7,5 kilomeetri kaugusele. Väidetakse, et ei tulistata suure laenguga, aga Rõuge valla üldplaneeringusse vastavat märget rahva tahtel sisse ei viidud;

2. Loodust kaitsvate inimeste ja ka looduskaitse seaduse põhjal ei tohiks harjutusväljaku laskealade ohutsoonid kattuda püsielupaikadega, et sinna ei satuks laskemoona;

3. Kõige tõsisem probleem on see, et kohaliku seltsingu Inimsõbralik Nursipalu nõudmisel vastavalt looduskaitse seadusele teostas Säästva Eesti Instituut eksperthinnangu Keretü soo ja selle ümbruse kohta ning leidis, et eelpool nimetatud alal on tarvis kehtestada looduskaitseala.

"On ju selge, et niivõrd suur pommitusalade laiendamine mitmesaja hektari põlismetsade maharaiumise teel kahjustab korvamatult kõiki seal pesitsevaid haruldasi linnuliike ning looduskaitseala ja pommitusala kõrvutieksisteerimine pole praktiliselt võimalik."

Volikogu esimees loodab kaitseministeeriumi rahasüsti

Tänavu 16. augustil toimunud Rõuge vallavolikogu istungil enne Rõuge üldplaneeringu (mis laiendab oluliselt riigikaitsemaad ja avab tee nende rajatiste alustamiseks koos kaasnevate metsade mahavõtmisega) vastuvõtmist vallavolikogu esimees Jaak Pächter IRL-ist meelitas volikogu liikmeid selliste väidetega, et kaitseministeerium süstib naabervallale Sõmerpalule raha, kus juba eelpool nimetatud planeering oli vastu võetud. Täpsustan, et väike osa võimaliku harjutusväljaku territooriumist jääbki Sõmerpalu valla territooriumile.

Volikogu esimehe sõnadest sai järeldada, et kaitseministeerium on lubanud teatud rahasüste ka Rõuge vallale, kui vald üldplaneeringu nende huvi järgi vastu võtab.

Seega küsivad Nursipalu elanikud maksumaksjatena:

1. Kas kaitseministeerium maksab maksumaksja rahaga kinni selle, kui nende tahte järgi võetakse vastu kohalike otsuseid?

2. Kas on ikka õige, kui rahvale usaldusväärne kaitseministeerium lollitab oma ühekordsete rahasüstidega rahahädas vallapoliitikuid ja selle tagajärjel jääb osa valla rahvast alatiseks kannatama müra ja ohu tõttu ning järjekordsed loodusväärtused saavad hävitatud, kuigi on olemas ükskord inimese poolt hävitatud alad, näiteks Sirgala polügoon, olemas sobivaks paugutamiseks.

3. Kas siin pole tegemist võimaliku pistiseandmisega, kus meelepärase otsuse vastuvõtmise eest tehakse valla eelarvesse rahasüste ja kes peaks otsustama nende süstide (kui nende vastuvõtmine ei ole kriminaalne, siis vähemalt eetiliselt vastuvõetamatu) kasutamise valla objektidel?