Kodu ei lõppe vahetult peale koduväravat...
Aeg ja loodus olid hakanud matma Sikamäe e. Tõnise kalmistut. Kalmistul oli küll tunda inimkäe hoolt aga suuremalt jaolt võimutses sellel ajaloolisel matmispaigal loodus.
Kuna meie pere usub, et minu kodu ei lõppe vahetult peale koduväravat, siis tekkis mõte, et poleks paha, kui aitaks kaasa meie ajaloopärandi säilimisele või vähemalt lükkaks hukkumise edasi. Arutades nukrat olukorda külarahvaga leidsime, et on viimane aeg vanadele eestlastele austust avaldada ja nende puhkepaik korda teha. Ja nii algasid heakorratööd. Nüüdseks on heakorratöid olnud järjepidevalt kuus aastat ja aastas kaks korda, kevadel ja sügisel.
Esimestel aastatel oli põhitööks võsa piiramine ja kuivanud ning langenud puude koristamine. Muidugi on kogu aeg niidetud heina/ kulu, riisutud lehti ja veetud ära mahakukkunud oksi.
Siis juba kolmandal aastal hakkas olukord paranema. Hauakääbastel ei võimutsenud enam võsa. Maastikule hakkasid järjest enam tekkima arusaadavad matmiskohad. Riisumiste käigus paljastusid aimatavad hauakivid ja ka mõned ristid. Iga uuel koristuskorral sai järjest kaugemale mindud, kuni selle aasta kevadel sai esimest korda peaaegu kogu kalmistu korraga puhtaks.
Lisaks koristamistele on õnnestunud ka ajahamba puremisi natuke siluda. Kohaliku omaalgatuse programmist saadud toetuse ja sponsorite abiga taastasime kalmistu tee ja ka natuke kalmistut piiravat valli ning paigaldame 5 pinki.
Nende aastate jooksul, mil on talgud toimunud, olen ma aru saanud, et need ei ole ainult päevad täis tööd, vaid ka inimestele suhtlemise koht. Kuna ma pole Tilgast pärit, siis ei teadnud ma kalmistust ja tema pärinemisest midagi. Kuid abikäteks tuli nii mõnigi asjaga tihedalt seotud inimene, kes oli lahkelt nõus oma teadmisi jagama. Sain teada Rõngu Issanda Taevaminemise kirikust (rahvakeeles Tilga kirik), tema ajaloost ja kurvast lõpust ning seosest Tilga e. Tõnise kalmistuga.
Need teadmised viisid mind mõttele, et kuna tööd häirivad sinna maetute rahu, tuleks ka neid austada ja pisike palvus läbi viia.
Eelmise aasta suvel oligi kalmistul õigeusu kommete kohaselt palvus ja tööde õnnistamine. Palvuse viis läbi Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku Tartu piiskopkonna piiskop Eelija.
Möödunud aastal pani meie toimetamisi tähele ka muinsuskaitseamet, väljastades MTÜ-le Monarata ja Tilga küla rahvale (mõeldud kõiki, kes on aidanud oma nõu ja jõuga) tänukirja kultuuripärandi hoidmise ja hooldamise eest. Siinkohal tahan teha sügava kummarduse kõigi ees, kes on nõu ja jõuga aidanud.
Soov on taastada ka õigeusu kommetele vastava surnuaiapüha pidamine. Sellele on oma nõusoleku andnud ka Eesti Apostlik-Õigeusu kirik, kellele Sikamäe kalmistu varem kuulus. Endine Tilga kirik oli pühitsetud Issanda taevaminemise püha järgi ning see tähtpäev on sobilik kalmistupüha pidamiseks.
Käesoleval aastal on õigeusu taevaminemispüha 24. mail ja lähim nädalavahetus on parim aeg kalmistule sängitatute mälestamiseks.
Ootame inimesi kalmistupühale 26. mail kell 12.00. Rõngu bussijaamast väljub buss 11.30 ja kalmistult tagasi 13.15.
Tarmo Ruder
Tilga küla elanik, Koopaaru talu peremees
Talgupäeval tegime ära!
Laupäeval, 5.mail oli üle-eestiline talgupäev, millest võttis osa tuhandeid inimesi. Igaüks meist, kes me sel päeval oma käed ühisele tööle külge panime, andis olulise panuse sellesse tänuväärsesse ettevõtmisesse. Palju meile olulisi paiku sai puhtamaks ja kaunimaks.
Rõngu kirikus oli sel päeval koos 13 inimest, kes olid valmis ohverdama oma aega ja jõudu selleks, et meie kodukirik saaks puhtamaks. Tahan siin need tublid inimesed ka ära nimetada: Ülla Hunt, Helve-Sirle Päid, Anne Leppik, Velda Krillo, Sirje Solovjova, Silja Kuris, Kätlin Laane, Anna-Liisa Rannala, Viktor Peep, Aimo Liblik, Aivar Kärson ja Helena Kärson (7a), kes oli noorim talguline.
Tahan talgujuhina tänada neid kõiki. Suur aitäh teile!
Minu kui talgujuhi rolliks oli tööde organiseerimine ja selle eest hoolitsemine, et kõik sujuks, seetõttu ei jõudnudki ise palju harja või lapiga ära teha. Aga selle eest oli tublisid tegijaid. Kirikusaal ja pingid said pühitud ja pestud, oluliselt puhtamaks sai orelirõdule ja torni viiv trepp ning ka orelirõdu. Viktor ja Aimo korjasid kiriku ja parkimisplatsi ümbrusest kokku sinna poetunud prügi. Seda tuli kokku päris suur kotitäis. Aivar vahetas välja vana ja ära väsinud elektrilüliti
ning ronis üles-alla mööda redelit, et panna ette uued klaasid purunenud aknaruutudele. Vahetamata jäid veel mõned klaasid, milleni ilma tõstukita ei ulatu, aga ka need loodame lähemal ajal korda teha. Ka kiriku ümbrus vajab veel korrastamist.
Rõngu kirik on liitunud „Teeliste kiriku" projektiga ja sellega seoses oleme suvekuudel avatud kõigile huvilistele ka argipäevadel. Tänu talgulistele saame meie valla külalistele näidata puhtamat kirikut. Ka järgmisel aastal tähistatav auväärne juubel - 600 aastat Rõngu kiriku esmamainimisest annab meile põhjust teha juba praegu ettevalmistusi, et meie val lakeskuse nähtavaim ja soliidseim hoone oleks korras nii meie enda kui külaliste jaoks.
Talgujuht ja Rõngu koguduse õpetaja
Lea Kärson
Talgupäeval korrastati ka Koruste küla.
Ma soovin teile usku. Et te seda kunagi, mitte kunagi ei kaotaks.
Paremasse homsesse, iseendasse.
Usku sellesse, et kõik on võimalik. Sest ongi!
Suur tänu kõigile talgulistele, kes osalesid Koruste küla koristustöödel 5.mail 2012.
Teid kõiki tänades, talgujuht Hinnar
