Paar päeva rändasime mööda saart ringi ning tagasi koju jõudes tekkis selline seletamatu tung saarele kiiresti tagasi pöörduda. Uudishimuks viskasime pilgu kinnisvaraportaalidesse ja leidsime paar kuulutust majade müügi kohta. Juba piltidelt paistsid tol hetkel müügis olevad majad suhteliselt päevinäinud välja, kuid siiski otsustasime minna ja oma silmaga üle vaadata. Tol hetkel sobilikku maja ei leidnud – üks oli liiga suur, teine liiga lagunenud ja kolmanda asukoht ei olnud meeltmööda. Nii pöördusime tühjade kätega Tartusse tagasi ja mõte majaostust jäi tahaplaanile.

Mõni nädal hiljem tekkis mõte, et äkki soetaks hoopis pisikese krundi. Kahjuks oli müügis vaid paar elamumaad ja need ka sellised, kuhu ligi pääseda peaaegu võimatu. Aegamööda hakkas esialgne tuhin mööduma, kui ühel päeval ilmus kinnisvaraportaali kuulutus elamumaa müügist Rumpo külas. Viskasime Google Mapsis pilgu peale ja ostuotsus sündis minutitega. Mõne päeva pärast oli notarile aeg kinni pandud ja nii saimegi maaomanikuks, teadmata, kus see krunt täpselt asub ja millises seisukorras see üldse on. Alles mõni nädal hiljem võtsime kaardi kätte ja läksime otsima seda uut kodukohta.

Eks see üks paras hullumeelsus oli, arvab meie pere täna, aga sõprade sõnul olemegi me perekond hulljulgeid, kes igas päevas aina uusi mõtteid mõlgutame ja mis kõige tähtsam, kõik mõtted ka kiirelt teoks teeme. Ja kui juba krunt olemas, tuli ju loomulikult kiirelt see korda teha ning ka maja peale ehitada.

Kui meilt täna küsida, milliseid emotsioone esimene saarega kokkupuude tekitas, saab vastuseks: juba praamilt maha astudes oli tunne, et oleme sattunud justkui ürgsesse paika, kus aeg nagu seisaks ja vaikus teeb kõrvadele valu. On äärmiselt võimas tunne võtta aeg maha ja olla seal, kus tunneb rahu ning kus ainsaks piiriks, mida ületada, on veepiir. Seni, kuni Vormsi ei muutu n-ö kommertsiks, on meie jaoks kõik hästi. Oleme kohtunud ja tuttavaks saanud paljude saareelanikega, kes on ülimalt toredad, sõbralikud ja alati valmis aitama. Tunne, et meid on omaks võetud, teeb südame soojaks. Tulevikuplaanidest seoses Vormsiga pole mõtet rääkida, sest suuri plaane ei tee me kunagi. Kõik head mõtted tuleb lihtsalt teoks teha – nüüd ja kohe! Eks homne päev siis näitab, mis veel mõtteis. Eike sõnul on üks aga kindel: «Kodu on seal, kus on su süda. Minu süda on Vormsi saarel ja seda igas mõttes»!