Kodu-uurijate konverents oli pühendatud Iisaku Muuseumi Toimetistes käsitletud teemadele

8. aprillil toimus Iisaku Muuseumis iga-aastane kodu-uurijate konverents. Seekord oli see pühendatud Iisaku Muuseumi Toimetistes käsitletud teemadele. Peale Iisaku Kunstide Kooli väikest tervituskontserti algasid ettekanded.

Esimesena astus rahva ette ajaloolane Tiit Saare, kelle ettekanne käsitles ajaloolisi Narva vappe. Iisaku rahvale hästi tuntud folklorist Mall Hiiemäe pajatas Roostoja ja Metsküla kandi metsamaastikust, pärimustest ja kohanimeloomest. Edasi suundus temaatika kohaliku rauatootmise tutvustusele. Arheoloog Jüri Peets tutvustas oma 1999. ja 2001. aasta arheoloogilistel väljakaevamistel leitud Metsküla rauasulatusahje. Arheoloogiliste materjalidega tõendatult algas kohalik rauatootmine Eesti alal umbes ajaarvamise vahetuse paiku. J. Peetsi poolt Metskülast leitud ahjujäänustest võetud söeproovid dateeriti 1.- 4. sajandisse. Uuringute käigus selgus, et Metsküla leidude põhjal tuleb revideerida teiste Eestis varemavastatud rauasulatuskohtade kohta tehtud järeldusi ja varem miilahjudeks peetud ahjud võisid olla hoopis rauasulatusahjud. Oma ettekande lõpetuseks näitas J. Peets väga huvitavat filmi „Raua vägi", mida vaid vähesed Eesti inimesed on täispikkuses näinud.

Seejärel tutvustas allakirjutanu viimastel aastatel ümbruskonnast leitud arheoloogilisi leide.

Konverents jätkus Dmitri Kulakovi ettekandega Iisakumaa poluvernikute keelest. Kuulata sai ka 1960-ndatel aastatel salvestatud poluvernikute keele näiteid. Konverentsi viimase ettekande tegi Vallo Reimaa, kes käsitles Alutaguse keskaegseid mõisaid ja läänimehi.