Kodukirik mitte ainult Keilale
10 aastat tagasi räsis äikesetorm kirikut ja puid selle ümber. Kuivõrd võib täna veel märgata tolleaegse keeristormi jälgi?
Tulin Keila Miikaeli koguduse õpetajaks 2008. aasta kevadel ning olen seetõttu trombist üksnes kuulnud ja üht-teist lugenud. Isiklik võrdlusmoment puudub. Eks viimaste aastatega on kirikuaia park üldiselt hõredamaks jäänud, vanemad puud kipuvad välja langema. Kirikuhoone kiltkivist katus, mida ka tromb teatud määral lõhkus, ootab ikka veel põhjalikku remonti.
Tookord palus kirik abi tormikahjude likvideerimiseks. Kas eestlane on annetaja rahvas?
Õilsa eesmärgi nimel ollakse ikka valmis jõudumööda annetama. Eestis on selles mõttes ju heaks näiteks jõuluaegsed korjanduskampaaniad. Ka kogudused elavad põhiliselt oma liikmete mitmesugustest annetustest, igapäevane töö toimub just nendest vahenditest. Mis puudutab aga kirikuhoone remonti, siis on vajaminevad summad siin sedavõrd suured, et korjandustest laekuv ei suuda kuidagi kulusid katta. Tuleb tõdeda, et kiriklikus plaanis on täna Eestis vaid üksikud suurannetajad. Keila kirikus tunneme 17. sajandist pärit mõisnikke just seetõttu, et nad annetasid kirikule kauni altariseina. Isiklikult loodan, et ühel päeval avastavad ka praegused tippärimehed, et kirikut toetades võib oma nime jäädvustada sajanditeks.
Mis tööd on praegu käsil, mis oma järge ootamas?
Eelmise aasta lõpul tegelesime näiteks kirikuaia Ohtu mõisnike kabeli avariirestaureemismisprojektiga. Muinsuskaitseameti toetusel on see tänaseks valmis, nüüd ootame rahalisi vahendeid remondi läbiviimiseks. Esitasime Muinsuskaitseametile ka taotluse kiriku katuse remondiks, kuid selleks hetkel vajalikud summad puuduvad. Kogudus tegeleb veel oma ajaloolise kirikumõisa taastamisega Kumna külas Keila lähistel. Oleme saanud sinna esimese toetuse PRIA vahenditest. Mõnegi projekti juures on kohalikud omavalitsused kogudust võimaluste piires aidanud, teiste hulgas ka Keila vald. Tööd jätkub igatahes küllaga ja kuna tegevused on mahukad, ei sünni midagi üleöö. Seejuures ei tohi unus tada, et kiriku põhiülesanne pole mitte kinnisvaraarendus, vaid inimeste teenimine - usu, lootuse ja armastuse sõnumi edastamine. Tegelemine inimestega on minu jaoks hoopis tõsisem väljakutse.
Keila kirik on Harjumaa suurim keskaegne maakirik. Kas ka kogudus on suurim?
Jah, Keila on hetkel Harjumaa maakirikute kogudustele mõeldes suurim. Samas kuulub Keila kogudus Lääne- Harju praostkonda ja siin oleme suuruselt kolmandad Rapla ja Hageri koguduste järel.
Kas Keila kirik on maa- või linnakirik? Kunagisest kirikukülast on saanud päris suur linn.
Keila Miikaeli kirik on täna üheltpoolt väikelinna pühakoda. Teisalt aga ei saa unustada, et kirikut ümbritseb suur ajalooline kihelkond, kuhu kuuluvad mitmed vallad. Koguduse liikmed elavad tänagi üle kogu kihelkonna. Seetõttu oleme ühtaegu linna- ja maakirik. Üha enam tunnetan vajadust laiendada koguduse tegevust Keila linnast kaugemale, minna maapiirkondadesse. Näiteks võiksid tulevikus koguduse leerikursused toimuda ka Keila valla paaris suuremas asulas. Sel kevadel alustasime luterlike jumalateenistuste läbiviimisega Sauel.
Keila kirik on olnud ka teeliste kirik. Kui sageli satuvad rändajad kirikut uudistama ja kui kaugelt tullakse?
Teeliste kirikuna on Keila Miikaeli kirik avatud juunist kuni augustini. Siin ei käi just massid, kuid huvilisi jätkub. Tullakse mitmelt poolt Euroopast ja kaugemaltki. Mulle isiklikult teevad aga kõige suuremat heameelt kohalikud inimesed, kes avastavad oma kodukiriku esmakordselt, kuigi on siin elanud võib olla juba aastakümneid. Ideaalis võiks pühakoda olla hoopis sagedamini teelistele avatud. Võiks olla avatud ka ilma valvuri kohalolekuta. Seega: tere tulemast kõigile!
