Külastajate rattad Kalju ja Pojad juures. Siin oli nagu teine rattanäitus, aga nüüd olid vanade mudelite asemel uued.

Cafe Maasikad

Kasti tee 2 õuel võtsid oma kohviku (Cafe Maasikad) avamise mõttest kohe kinni Kalle ja Liia Grents, vennale tulid appi õed Malle ja Pille oma peredega. „Ühiselt mõtlesime välja menüüsse põhitoidud. Valik oli keeruline, sest meie peres on igal perenaisel mitmeid teistega jagamiseks sobivaid lemmikküpsetisi.

Liiale meeldib just torte teha ja temalt küsiti mõne hõrgutise retseptigi," rääkis majaperemehe ema Kaare Tammaru.

Nii mõnelgi korral ulatus järjekord väravast välja, aga hea meeskonnatöö tulemusena said kõik külastajad oma toidud kiirelt kätte, isegi terved tantsurühmad.

Kohviku majakõrguses menüüs oli kolm nimetust torte, pikk loetelu kooke, mitmeid soolaseid suutäisi, sealhulgas koduleiva ja ise suitsutatud lihaga, soolased ja magusad pannkoogid - kohviku nimele vastavalt ikka maasika toormoosiga -, masinakohv, morss ja kokteil. Muide, Liia on end täiendanud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kursustel, kus on läbinud nii tortide, väikeste saiade, kringlite kui stritslite küpsetamise kursused. Sööjate hulka ei osatud ette oletada, aga tegelikult valmistati toitu üsna õige kogus, nii et õhtuks endile maiustamiseks jäi õige vähe.

Pereliikmete arvates oli see vahva kogemus ja kogu pere on valmis kohvikupidamist kordama.

 „Saime inimestelt nii palju positiivset tagasisidet. Olime õhtuks väsinud, aga õnnelikud. Nii tore, et kodukohvikute päev välja pakuti! Seekord jäi meil ettevalmistusaega väheseks, aga meil on juba uusi mõtteid, mida ja kuidas järgmisel aastal teha," ütles Liia Grents. Kõiki külastajaid tänatakse südamest ja oodatakse ka uuel aastal uusi maitseid proovima.

Kes Aias?

Pille Naadi õuel Kasti tee 12 oli kohvik Kes Aias? „Ega ma ise plaaninudki kohvikut avada, aga sõbrad rääkisid mu pehmeks," pajatas Pille. Tema abilisteks olid Marika Kosubenko ja Kristina Oss, tõhusa panuse andis poja elukaaslane Kadi, kassapidajaks, kes arvelaual summad kokku lõi, oli Liivi Võsu.

Menüüd koostades peeti oluliseks, et kooke-pirukaid saaks näpu vahelt süüa. Kapist võeti välja nõukaaegsed serviisid-linikud ja söögipidu võis alata. Palaval päeval läks eriti hästi marjaja mustikavesi ja peaaegu kõik muugi sai otsa.

 „Rahvas, kes meil käis, oli rõõmsameelne. Mõnigi ütles, et ei jõua enam süüa, sest see on juba nii mitmes koht, neil soovitasime lihtsalt aias jalutada," jutustas Pille. Ja siin oli, mida imetleda, sest kaunis aed on pälvinud ka presidendilt kauni kodu tunnustuse. 

Eriti varjuline lõhnav istumisnurk kohvikus Kes Aias?

Niisamagi mõnusa meeleolu kõrval tekitas elevust õues jalutav sõbralik malamuudi tõugu koer. Lastel oli hea lustida batuudil hüpates ja lastenurka peab lasteaiaõpetajast perenaine välikohviku puhul väga oluliseks.

Pille tütar Ere Naat on üks Kärdla kohvikute päeva korraldajaist ja Pille on saanud korra saarel kaasa lüüa, kui oli abiks märjamaalanna Saida Ungale, kes Kärdlas oma kodukohviku avas.

Kärdla kohvikute päeva mastaabid on Pille sõnul sootuks teised, seal võetakse ka abilisi, aga Märjamaal saab veel oma perega hakkama. Temagi muljed kohvipäevast on head, „ aga järgmisel aastal annan selle võimaluse pigem teistele, sest kohvikuga on ikka tükk tööd".

Kalju ja Pojad

Kasti tee 24 õuele kutsus Kiisleri pere kohvik Kalju ja Pojad. Eelinfo kohaselt olid köögis pojad Kaur ja Kaupo ja isa Kalju, aga naised, sealhulgas diplomaadist kaasa Eva-Liisa ja Kauri tütar Mia ei jäänud samuti kõrvale.

Esimesed külastajad käinud uudistamas juba kell 11, neil paluti avamise ajaks tagasi tulla.

Ulvi Kiisler rääkis, et vanem poeg Kaur, kes kasvatab lihaveiseid, arvas menüü koostamise juures, et hamburgerid võiksid hästi minna ja ta ei eksinud - need lõppesid pooleteise tunni pärast. Aga valida oli ka siis veel küll: suvesupp ja suvikõrvitsa pirukas, Kalju amps (küüslauguleib, värske kartul, vürtsikilu, peet mozarella juustuga, värske hapukurk), šokolaadi- või küpsisekook, kirju kook, kohupiima- või õunakook, peale selle karastavaid jooke, tee ja kohv. Lapsed said siin ka poniga sõita.

Rahvast käis viie tunni jooksul läbi palju - pererahvas pakkus, et üle 350 külastaja võis küll olla -, kuigi samal ajal oli alevis mitmeid toredaid üritusi. Mõni tulnud siia isegi teisele-kolmandale ringile ja lastega emad soovinud, et sellel õuel võiks edaspidigi kohvik olla. Kokkuvõtteid tehes miinusesse ei jäädud, aga kohvikut ei peetud kasu saamiseks, palju olulisem oli kõik kaasnev.

 „Meie kõige suuremaks elamuseks olid Märjamaa inimesed - nad olid nii naeratavad, sõbralikud ja kiidusõnadega kokku ei hoitud. Meie saime oma kohvikut pidades küll aastate suurima elamuse. Tagasiside meile oli nii positiivne ja seetõttu ei olnud me pingelisest päevast üldse väsinud.

Mulle endale lisas rõõmu, et kogu meie pere tuli mitmest maailma nurgast kokku, et nautida folgipäevi ja ühiselt pidada ka kohvikut," rääkis Ulvi Kiisler oma pere nimel. Nemad on kindlasti valmis järgmisel aastal jätkama, kusjuures Kaur pakkuvat juba õige lennukaid kulinaarseid ideid.

 „Iga uus ettevõtmine, mis kutsub rahvast Märjamaale, on tore," andis Ulvi Kiisler hinnangu esimesele kodukohvikute päevale tervikuna.

Raplamaa Veterinaarkeskuse juhataja Aavo Lumi juhtis peale kohvikupäeva üleskutset rahvamaja tähelepanu asjaolule, et sellel tegevusel on oma reeglid, mida seekord teadmatusest eirati.

Ta ei teinud takistusi kodukohvikute avamiseks, kuid järgmine kord tuleb kohvikupidajal eelnevalt avaldus täita. Veterinaar- ja toiduameti kodulehel on vastav vorm ja inimene annab oma soovist teada, kooskõlastamist see ei vaja.

"Kui on tegemist toidu käitlemisega (müük, valmistamine), peab olema tagatud kõrgemalseisva asutuse järelevalve selle tegevuse üle, sest kui näiteks suvel palavaga on koogi või tordi söömisest terviserike tekkinud, on võimalik asjaolusid kontrollida. Meie esindaja võib vajadusel tulla ka infopäevale kohvikupidajatele reegleid tutvustama," ütles Aavo Lumi.

Kohvikutepäeva ellukutsuja Merle Voolaid on väga tänulik, et mõttega nii hästi kaasa tuldi. Temagi pidas koos õdedega koduaias menukaks osutunud kohvikut, mille tõmbenumbriteks olid bassein ja õues maalinud kunstnik. Pärast väsimuse väljapuhkamist leidis nendegi tiim, et järgmisel aastal oleks tore ettevõtmist korrata.