Koera tegude eest vastutab tema omanik

Lahtiselt ringi jooksvad koerad ja lume alt välja sulanud „miiniväljad" häirivad tõsiselt kaaslinlasi.

Keila Lehele saadeti järmine kiri: „Sooviksin suunata tähelepanu koertega jalutamise kohta.

Oman ise väikest koera ja temaga jalutades kohtan pidevalt koeraomanikke, kelle suur koer ei ole rihma otsas. Väidetakse, et koer ei ole kuri. Aga loom on loom ja minu koer on ka tunda saanud nn "mitte kurja koera" rünnakut. Eriti kohtan neid loomaomanikke Kalda tänaval Jõe pargi suunas liikuvat. Samuti on Keilas juba väga palju loomi sellepärast kannatada saanud ja tuleb ette ka inimesi, sh lapsi.

Keila Lehes võiks koeraomanikele meelde tuletada, et koeri tohib viia avalikku kohta ainult jalutusrihma otsas ning väljaheited tuleb omanikul ära koristada. Tundub, et inimesed kipuvad neid kohustusi unustama, või lihtsalt ei hoolita oma koertest ega teistest inimestest."

Keila linnas sätestab lemmikloomade pidamist „Keila linna koerte ja kasside pidamise eeskiri", mille linnavolikogu juba 2003. aastal vastu võttis.

Eeskiri on täies mahus üleval linna koduleheküljel www.keila. ee lemmikloomade alalõigu all. Seda eeskirja võiksid koeraomanikud ise aeg-ajalt üle lugeda ja teistele loomaomanikele lugeda anda. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile, kelle omandis või valduses on koer või kass. Mõned punktid nimetatud eeskirjast:

Koera või kassi on lubatud pidada nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine ning eeldusel, et tagatakse nende eluks vajalikud tingimused ega kahjustata teiste isikute huve.

Koera või kassi pidamine ei tohi häirida kaasinimeste rahu ning ohustada nende turvalisust.

Koera omanik on kohustatud kindlustama tunnusmärgi olemasolu koera kaelarihmal või muul moel (mikrokiip), mis võimaldaks identsifeerida lahtipääsenud koera omanikku.

Koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab omanik tagama teiste inimeste ja loomade ohutuse ning vältima koera või kassi lahtipääsemist.

Omanik peab tagama järelevalve oma kasvult või käitumise poolest ohtliku koera üle ning sellisel koeral peab olema avalikus kohas viibimisel suukorv peas ja jalutusrihm kaelas.

Koera või kassi omanik on kohustatud jälgima, et tema koer või kass ei reostaks avalikke kohti. Omanik on kohustatud tekitatud reostuse kohe koristama.

Palusime probleemi kommenteerida loomaarst Jaak Jõksil: „See, et koer omaniku korraldustele ei allu ja teist koera või isegi inimest ründab, on puhtalt kasvatuse ja kuulekuse küsimus. Koer on liiga vaba kasvatusega ning pole harjunud rihma otsas olema.

Koera tegude eest vasututab tema omanik. Viimasel ajal on Keilas paar päris tõsist juhtumit olnud, mis näitab, et paljude koeraomanike teadlikkus on madal ja on neidki, kes on lihtsalt ükskõiksed kaaslinlaste suhtes.

Mis puutub koera suurusse, siis olen alati öelnud, et koera ohtlikkust ei saa mõõta kasvu ja välimuse järgi. Näiteks bulterjer on oma loomult hoopis leebem kui ameerika kokkerspanjel.

Palju sõltub geneetilisest soodumusest, aga peamine on koera käitumise kujundamisel õige ja õigeaegne kasvatus.

Teine lugu on koertega, keda hoitakse lahtiselt eramaja aedikus ning keda pole kunagi rihma otsas jalutama viidud.

Aed on nende koerte jaoks piir, väljaspool aeda võivad nad käituda ettearvamatult. Praegu, mil koertel on kevad südames ja käes innaaeg, jookseb vabadusse pääsenud koeri palju linnas ringi.

Kellel on oma koeraga probleeme, võib nõu küsida loomakliinikust. Neil, kelle koera või keda ennast võõras koer on rünnanud, soovitab loomaarst politsei või otse linna konstaabli poole pöörduda.

Kui palju üldse Keilas koeri on, Jaak Jõks ei tea. „Kuna koerade kiibistamine ei ole Keila linnas kohustuslik, siis saan vaid keskmiste näitajate järgi tuletada. Eestis on arvestuslikult 2,5 inimese kohta üks koer. Keilas on palju kortermaju, kus koerapidamine ei ole nii levinud. Kuid 2 tuhande ringis võib Keilas koeri olla küll."

______________________________________________________________________

Keila linnal on sõlmitud leping, mille alusel kohustub MTÜ Loomade Hoiupaik tegelema linna haldusterritooriumil omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud koerte ja kasside püüdmisega.
Teateid hulkuvatest loomadest saab ööpäevaringselt anda tel [phone]. Infot hoiupaigas olevate loomade kohta saab tel [phone] (E-P 10-17) või e-posti aadressil [e-mail]