Koerarünnak jätab ka hingehaavad

 (10)
Varjupaiga koerad
Varjupaiga koeradFoto: Tiit Blaat

2016. aasta veebruarist alates on Põhja prefektuurile laekunud kolm teadet Peetri alevikus Vägeva teel aset leidnud koerarünnakust, mille kohaselt lahtine koer on rünnanud kas teist looma või tekitanud inimesele tervisekahjustusi.

Politseile teadaolevate andmete järgi ei ole ründajaks olnud ainult üks koer. Koerarünnaku ohvriks sattunud naine meenutab, et esimesel korral aitas olukorrast välja meeleheitlik karjumine, mille peale oma koduõuest välja pääsenud hundikoer jalga lasi. Teisel korral polnud sellest abi, koer jõudis hammustada.

„Olin täiesti omapead, keegi ei julgenud appi tulla, kuigi pealtnägijaid oli. Viimaks tuli hundikoera perenaine maja uksele ja kutsus koera ära, aga selle naise poolt ei tulnud ühtegi vabandust ega selgitust. Ta ei küsinud isegi seda, ega ma viga ei saanud,“ oli kannatanu nördinud. „Ta ju nägi, et olin tõesti endast väljas.“ Koer jõudis hammustada mõlemat, nii inimest kui ka jalutusrihma otsas olnud dresseeritud koera. Paksukarvaline koer suuremat viga ei saanud, kuid inimest hammustas hundikoer reide ja naine pidi pöörduma perearstile.

Rünnak toimus 27. veebruaril kell pool kaksteist päeval. Kannatanu tegi
juhtunu kohta avalduse nii politseile kui ka Rae vallavalitsusele. Politsei, keda on teavitatud veel kahest lisajuhtumist, on alustanud toime pandud teo suhtes väärteomenetlust.

Kannatada saanud naine tõdes, et tema ei ole ainuke ohver, samas alevikus on saanud üks koeraomanik tõsise käevigastuse. „Ei taha mõeldagi, mis võib juhtuda, kui rünnaku alla satub mõni koera jalutav laps,“ tõdes naine. „Ütlen ausalt, mina kardan nüüd sellest kohast mööduda. Tee on koera jalutamiseks hea, pole pori, puhas, aga olin sunnitud valima teise raja.“ Piirkonnakonstaabel Marten Ingel tõdes, et seni kogutud informatsiooni põhjal saab öelda, et Vägeva tänava piirkonnas pole rünnanud üks ja sama koer. Politsei hinnangul on tegemist üldisema kogukonna probleemiga.

Seotud lood:

Kaitseks pipragaas?

„Aset leidnud juhtumite taustal on kahtlemata saanud kannatada elanike üldine turvatunne antud piirkonnas, mistõttu paneksin südamele, et loomapidamisel ei tohi lähtuda iseenda mugavusest, vaid tuleb arvestada üldise avalikkusega ning selle mõju inimeste turvatundele,“ kõneles piirkonnakonstaabel Ingel.

„Koer võib olla kuitahes sõbralik, ent temale võõras inimene seda ei tea. Teie jaoks kallis koer võib tekitada tõsiseid vigastusi teistele loomadele ja inimestele või kõige hirmsamal juhul isegi kedagi surnuks pureda. Lisaks on palju inimesi, kes koeri niisamuti kardavad, olgu nad või kõige armsamad ja sõbralikumad koerad siin ilmas,“ lisab piirkonnakonstaabel, kes tuletab meelde, et loomaomanikul lasub vastutus selle eest, et tema loom ei ohustaks inimesi ega tekitaks neile kahju.

Kui loom on tekitanud oma käitumisega ettevaatamatusest varalist kahju või inimesele tervisekahjustusi, on politsei teatel loomaomanikule ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot. Lisaks lasub koeraomanikul kohustus hüvitada tekkinud varaline kahju ja tervisekahjustuse korral ka ravikulud. Kui koeraomanik ei ole nõus neid vabatahtlikult hüvitama, siis tuleks kahjunõude esitamiseks pöörduda tsiviilkohtu poole.

Koertekooli Tubli koolitaja Svetlana Zolotnikova meenutab, et ka tema pole võõraste koerte rünnakutest pääsenud. Rünnaku tõrjumisel on kasu jahipoest ostetud spetsiaalsest pipragaasist, mida Svetlana on soovitanud muretseda ka oma õpilastel.

Svetlana, kes igapäevaselt tegeleb sportkoerte treenimisega, leiab, et need koerad, kes on vaimselt tasakaalus, ei ründa. Koer vajab omanike poolt hoolt, jalutamist ja õpetust. „Koer peakski olema nagu pereliige, kellest hoolitakse. Koerte hoidmine päevade kaupa üksi väljas peaks olema keelatud!“

„Looma eest tuleb nõuetekohaselt hoolitseda. Koer peab olema koolitatud,
kiibitatud ja registreeritud ega tohi niisama haukuda. „Meil on koerad sageli kasvatamatud, sest sellised on nende omanikud. See on sügavam ühiskondlik probleem,“ nentis Zolotnikova.

Kohalikel hirm

Kui kannatada saanud naine oma kogemust aleviku Facebooki grupis jagas,
elati juhtunule emotsionaalselt kaasa ja arvamust avaldas kümneid ja kümneid inimesi, kellest paljudel on hirm edasise pärast. Koera ründamisest sai Facebooki grupis emotsionaalne teema.

Loe veel

„Meil käib 11aastane ka koeraga jalutamas, ei taha mõeldagi, kui lapsel selline olukord peaks tekkima. Kui on loom koju võetud, siis palun olgu hoolitsetud ja tegeletud!“ „Selline asi ei ole normaalne, mis me veel ootame, kuniks kellegi laps pooleks rebitakse?“

„Seesama koer ründas minu 9aastast poega, kes koolist koju tuli. Õnneks tuli kaks täiskasvanut minu lapsele appi. Suur tänu neile!“

„Hirmus, et sellised asjad juhtuvad. Aga kahjuks mäletan, kuidas eelmine talv lapsed sedasama koera lumepallidega loopisid. Kui sekkusin, et nii ei tohi, siis selle peale öeldi ülbelt, et mis see sinu asi on.“

„Nii need koerad tigedaks muutuvadki ja ründavad hiljem seda, kes viha on põhjustanud. Igal käitumisel on ka põhjus.“

„Mis möödakäijatest me räägime. Selline koer, kes saab aiast välja ja tuleb kallale, tuleb eemaldada.“

„Mina lähen täna endale pipragaasi soetama.“