Kohalikele tutvustati Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist
Neil koosolekutel tutvustasid kava koostajad Kobras AS ja Eesti Maaülikool kavandatavaid töid ning Keskkonnaamet töö tellijana selgitas töö olulisust Haanja looduspargi jaoks.
Kõik kolm koosolekut olid oma ülesehituselt sarnased – kõigepealt kava koostamisega seotud meeskonna ettekanded ning seejärel arutelu ning küsimused ja vastused. Esmalt selgitas Pille Saarnits Keskkonnaametist, et iga looduskaitseala jaoks tuleb koostada kaks olulist dokumenti – kaitse-eeskiri ning kaitsekorralduskava. Viimane on erinevalt õigustloovast kaitse-eeskirjast tegevuskava, mis paneb paika lähema 10 aasta töödtegemised kaitsealal ning on ühtlasi ka tegevuste rahastamise aluseks. Urmas Uri aktsiaseltsist Kobras tutvustas juba täpsemalt kava koostamise vajadust, õiguslikke aluseid, meeskonda ning plaanitavate tegevuste ajakava – esialgsete plaanide kohaselt peaks kava valmis olema ligikaudu aasta pärast, 2012. aasta aprilliks. Peale käimasolevaid ettevalmistusi viiakse suve keskpaigaks läbi kavandatud uuringud ja inventuurid ning seejärel ekspertarutelud. Ekspertaruteludele on oodatud kõik huvilised, eelkõige aga kohalikud inimesed – kohaliku elu eksperdid. Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames inventeeritakse Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüübid. Sihtkaitsevööndite metsaelupaigatüüpide inventeerimisi viib ajavahemikus aprill- juuli 2011 läbi meie ekspert dr Anneli Palo. Seoses selle tööga palume maaomanike mõistvat suhtumist.
Kava eelnõu peaks valmis olema novembrikuuks – siis korraldatakse ka eelnõu avalikustamine ja taas arutelud. Professorid Mart Külvik ja Kalev Sepp Eesti Maaülikoolist valgustasid, missugused tööd on kavas, et ala looduskaitseväärtuste infot ajakohastada ning juurde hankida. Sellest, millised võimalused on kohalikel kava koostamise kohta infot saada ja selles kaasa rääkida, kõneles OÜ Vesterra kaasamiskonsultant Kadri Tillemann. Kõikide ettekannete materjalid ning ka muu info kaitsekorralduskava koostamise kohta on kättesaadav Keskkonnaameti internetilehelt http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=40876.
Peale ettekandeid aset leidnud arutelu oli igas koosoleku kohas erinev ja sõltus paljuski sellest, kuipalju osalisi oli kogunenud. Kõige rahvarohkemaks kujunes oodatult Haanja koosolek, kuid huvilisi tuli ka Rõuge ning Võru aruteludele. Üheks läbivaks mureks oli kõigil koosolekutel metsa- ja maakasutuspiirangud – looduskaitsesse ei suhtuta kuigi sõbralikult just sellepärast, et peljatakse nagu võtaks see võimaluse oma metsa ja maad kasutada. Siiski selgus kohapealsete arutelude käigus, et teinekord ei oldagi päris täpselt piirangutega kursis – olgu siis muutunud seadusandluse tõttu või muudel põhjustel. Nii mõnelgi juhul sai koosolekul osalejale selgemaks, et tegelikkuses on tema plaanitud tegevused igati lubatud. Ka kaitsekorralduskava ise ei ole oma loomult dokument, mis midagi piiraks või keelaks. Tegemist ongi tegevuskavaga, kus kõik plaanitavad tegevused ära kirjeldatakse – olgu see võsalõikus, viitade paigaldamine või matkaraja rajamine. Ja just kohalik rahvas on see, kes kõige paremini oskab kaasa rääkida, mis looduspargi jaoks tähtis ja oluline on, seepärast on kava koostajad tänulikud kõigile, kes algatuskoosolekutel osalesid ning oma arvamust avaldasid. Järgmine võimalus koos kaitsekorralduskava teemadel arutleda on suve lõpul-sügise alguses, mil peetakse ekspertarutelusid. Ka selleks puhuks tullakse jälle Haanjamaile ja peetakse kolm koosolekut piirkonnakeskustest, et ka kõik kohalikud huvilised ja asjatundjad kaasa lüüa saaks.
