Kohilast sirgunud noorte tegemistest
Tänaseks on tal rahvaluules ka magistrikraad kaitstud. Reeli on kirjanik, ehkki ta ise kirjutab enda kohta: "Ma ei teagi nüüd, kas kirjutamine mulle lausa kutsumus on, aga mul on tunne, et mida rohkem ma kirjutan, seda rohkem uusi ideid tuleb, mida paberile panna. Teiseks ei leia ma, et kirjutamine oleks midagi väga erilist. Kindlasti nõuab korraliku käsikirja valmimine rohkem tahtejõudu ja sihikindlust kui annet.
Kokku on mul hetkel ilmunud üks luulekogu ("Tuhkatriinu"), kaks lasteraamatut ("Saladuslik päevik" ja "Täiesti tavaline perekond"), neli noorteraamatut ("Mõistatus lossivaremetes", "Nõidkapteni needus", "Must vares" ja "Kivid, tulnukad ja sekt") ja üks vist täiskasvanutele mõeldud raamat ("Une nägu").
Esimene oligi selline veidi üleloomulikke nähtusi käsitlev raamat „Une nägu," mille käsikirja ma andsin lugeda Lehte Hainsalule, kes oli meil Tartu Teoloogia Akadeemias stilistika õppejõud, tema siis kiitis selle heaks ja soovitas Eesti Raamatule. Ma ei teagi, kas ma ilma tema toetuse ja tunnustuseta oleksin järgmisi käsikirju kirjutada viitsinud. Teise tõuke aga andis kirjastuse Tänapäev ja Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lastejutuvõistlus aastal 2008, kus sain teise koha "Saladusliku päeviku" käsikirjaga.
Sel, 2011. aastal ilmuski üks noorteraamat "Kivid, tulnukad ja sekt", Hiiumaal Kassaris asuvatest energeetilistest kividest inspireeritud lugu, kus seiklevad samad tegelased, kes ka raamatus "Mõistatus lossivaremetes." Kevadel ilmus noorte folkloristide uurimuste sarjas Pro Folkloristica 16 „Kuldkalake" artikkel "Veebibeebi teine tulemine. Sissevaateid kahte Veebibeebi projekti.", milles võrdlesin aastatel 2005 ja 2010 läbiviidud Veebibeebi projekte, kus kaks naist kirjeldasid samanimelises blogis oma lapseootust. Septembris peaks ilmuma mu teine luulekogu "Kui inglid nutavad" ning millalgi sügisel lasteraamat hambahaldjatest.
Võimalik, et selle aasta sisse jääb veel ka ühe noorteromaani ilmumine, millega osalesin talvel kirjastuse Tänapäev noorsooromaani konkursil, kus jagasin ühe käsikirjaga teist ja teisega kolmandat kohta.
Lisaks loomingulisele tegevusele on mul sel aastal veel plaanis alustada Hageri kihelkonnas kohapärimuse kogumist. Selle kaugem eesmärk on välja anda kihelkonna paikadega seotud muistendeid ja jutte kajastav teaduslik kogumik. Kohapärimus räägib kohtadest või nendega seotud inimestest meie ümber, mis on olnud meie esivanemate jaoks tähtsad või muul moel tähelepanuväärsed.
Kohapärimuse kogumine ja jäädvustamine on oluline loomaks sidet mineviku ja tänapäeva vahel."
Küsimusele, mis teda kõige rohkem rõõmustab, vastas Reeli: „Kõige rohkem rõõmustaks vast see, kui mul oleks rohkem aega, mis võimaldaksid pooleliolevatesse töödesse süveneda. Rõõmustab mind muidugi ka see, kui mul on aega lugeda, reisida ja veeta kvaliteetaega oma tütre ja sõpradega."
