Koigi valla edukad noppisid preemiaid
Aasta kultuurihoidja 2012 nimetus omistati Kaie Altmetsale, kelle esitas kandidaadiks Koigi vallavalitsus.
Kaie Altmets on üks Koigi valla külaliikumise ja seltsitegevuse eestvedajaid. Tema organiseerimisel on toimunud aastaid Sőrandu külas Järvamaa kangakudumise päevad. Eeloleval suvel toimuvad need juba kümnendat korda.
Kümme aastat tagasi pandi sealses külamajas üles kangasteljed, loodi kontaktid oma valla ja ka ümbruskonna kangakudumishuvilistega, kutsuti kohale asjatundjaid vabariigi eri paigust ja esimesed Järvamaa kangakudumise päevad said teoks.
Aasta aastalt huviliste ring laienes ning osalejate vilumused süvenesid. Igal aastal käsitleti erinevaid kangakudumise vőimalusi ja erinevaid variante. Tänaseks on see tegevus saanud populaarseks paljudes kohtades, kust seni käidi Järvamaal kogemusi ammutamas. Nimetatud ürituse korraldajana on Kaie teeninud Järvamaa käsitöö meistrite usalduse ja möödunud 2012. aastal oli ta Järvamaa käsitööpäeva peakorraldaja.
Möödunud aasta maakonna käsitööpäeva teemaks oli „Taimest tulnud". Kuna lőppev käsitööaasta oli rahvakultuuri keskuse poolt kuulutatud sama teemat kandvaks, avas Kaie maakonna ürituse ettevalmistuse käigus facebook-i lehekülje Taimest Tulnud ning sai selle kaudu ettepanekuid ja mőtteid ürituse sisukamaks läbiviimiseks.
Mahukat ettevalmistustööd nőudev maakondlik üritus toimus Koigi mőisas üle 30 käsitöömeistri osavőtul. Ürituse käigus toimunud näitustel, näitus-müükidel, töötubades ja loengutel osales arvukalt osavőtjaid.
2012. aastal ilmus Kaie eestvedamisel ja otsesel sisuosa koostamisel trükist mahukas, sisutihe ja kaunilt kujundatud raamat „Koigi valla külad läbi sajandite". Trükis annab huvitava ülevaate ühe Järvamaa omavalitsuse ja tema kodanike loost. See on nii esivanemate kui kaasaja lugu, mis vääris talletamist ja edasirääkimist, sest teades, kust tuleme, näeme, kuhu oleme teel. Eri pőlvkondade kokkupőimunud lood ühendavadki meid sihikindlaks rahvaks siin väikesel Eestimaal.
Kaie Altmets on oma kodukülas Sőrandus külaliikumise juhina kőikide ettevőtmiste eestvedaja. Koigi valla seltsi- ja kultuurielus on ta aastaid olnud aktiivne kaasaaitaja. Samuti on ta osalemas ja tegutsemas ka maakondlikel ettevőtmistel. Lisaks läbiviidud maakondlikule käsitööpäevale, esindas Kaie oma koduküla tegemisi ka Järvamaa päevadel Tallinnas Ülemiste kaubanduskeskuses. Talle on omane äärmiselt aktiivne ja tegus elamise viis, läbi mille on ta vőitnud kogukonna lugupidamise ja motiveerinud ka kaasinimesi osalema ühisettevőtmistel. Kaie vőtab osa ka kohaliku kultuuriseltsi tööst ning laulab Koigi tööveteranide naisansamblis.
Altmets on Koigi valla elus kahtlemata üks edasiviiv jőud ning suur osa tema ettevőtmisi toimivad siirast energilisest tahtest, töötasu saamata.
Neli aastat tagasi kergejőustiku tősiselt käsile vőtnud Koigi tüdruk, Kätlin Piirimäe, kes väärtustab ka head haridust, on kujunenud Eesti spordi tősiseks tulevikulootuseks. Ta on alates 2009. aastast ületanud rekordeid mitte sentimeetrite vaid meetrite kaupa. Kätlin on kuulitőukajana silmanähtavalt andekas, aga ka visa ja töökas. Seda näitavad tema tulemused: 3kg kuuliga 12.95 (2010), 15.60 (2011), 17.70 (2012) ning 4kg kuuliga naiste klassis 10.67 (2010), 13.23 (2011), 15.22 (2012).
2012. aastal on Kätlin Piirimäe kolmekordne Eesti meister A klassis, Eesti meister täiskasvanute klassis, U18 klassis maailma meistritiitli omanik sisekuulitőukes ja kolmas maailma edetabelis välikuulitőukes.
Kätlin Piirimäe ihkab nelja aasta pärast osaleda esimese Eesti naiskuulitőukajana olümpiamängudel ja teab hästi, et selle pika tee äärde jäävad lühemad verstapostid nőuavad pühendumist ja pidevat tööd.
Kätlin őpib Paide Gümnaasiumis ja treenib lisaks vabariiklikele treeningettevőtmistele kodukohas oma ema ja treeneri Külli Tambre käe all.
Konverentsi ettevalmistuse käigus tegi Ründo koostööd Konstantin Pätsi muuseumiga, Eesti Mäluinstituudiga ja mitmete vabariigi ajaloolastega. Sellega vőitis konverentsi sisukus ja tase. Ta oli ise konverentsi moderaator ja seda nii emotsionaalselt kui profesionaalselt kőrgel tasemel.
Ründo Mültsi ajaloohuvi tärkas väga noorena, juba Koigi Pőhikooli őpilasena. Alguse sai see ümberkaudsetest küladest vanavara, dokumentide, fotode ja tähenduslike lugude kogumisest. Mőne aasta möödudes tingis kogude suurus nende hoidmiseks ruumide otsimise. Koos Koigi vallaga probleem lahendati ja Päinurme vanas rahvamajas sai avatuks Ründo Mültsi muuseum. Järjepidev ajaloouurimisalane tegevus kestis Ründo gümnaasiumiőpingute ajal ja jätkub praegu ajalootudengina Tallinna Ülikoolis. Ründo on koostanud üle kolmekümne uurimustöö kodukoha ümbruse ja Järvamaa mineviku ja tänapäeva kohta. Nende töödega on ta pälvinud auhinnakohti üleriigilistel koolinoorte ajalooteemaliste tööde konkurssidel.
