Koigi valla ergutustüdrukud tantsivad vaid oma valla poistele
Selline tants hőlmab erinevaid tantsustiile, mille kokkupanek nőuab treenerilt loomingulisust ja taktitunnetust ning lőpuks selgeksőpetamist. Tüdrukuid őpetav särasilmne, rőőmsameelne ja suhtlemises vaba Kristiina Alliksoo seda kőike valdab.
Tegelikult őpib Kristiina hoopis őigusteadust, mille esimene aste - bakalaureus varsti läbi saab. Sellest aga arvab Kristiina vähe olevat ja soovib jätkata magistriőppes. Kas aga kohe vői peab aastase pausi ja suundub tutvuma välismaailmaga, seda ta veel täpselt ei tea.
Ergutustüdrukute grupi loomise mőtte sai ta aga sőbrannalt, kes talle tantsuvideo saatis, mille kaudu ta tantsu iseseisvalt selgeks őppis ja siis esinema läks. Muidu oleks proovides käimine lihtsalt liiga tülikas olnud. Tantsimas käib ta ka Amblas, kust tegelikult kőik alguse saigi.
Kuna palju on vaja ühistranspordiga liikuda, siis sőites hakkasid iseenesest tulema silmade ette erinevad liigutused ja mőtted ning et neid ka ise teostada, lőigi ta ergutustüdrukute grupi ka Koiki.
Alliksoo väitel on tantsupisik pärit Koigist, mille alustalaks on paljudel tüdrukutel rahvatants. Temale aitasid palju kaasa ka Sirli Mändma tantsutunnid. Kui ta Tallinnasse kooli läks, hakkas seal kohe otsima vőimalust tantsimiseks. Nii käibki ta tantsutrennis, et siis paar korda aastas lavale astuda ja kogu őpitu rahvale kogu grupiga showna ette näidata. Selline tore kogemus Kristiinale meeldib.
Koigi treeningrühmas on kirjas üheksa tüdrukut, aga kőike iga kord kohal pole. See teeb Kristiina murelikuks. Ja ega treenimine mingi lihtne asi pole, mőne elemendi harjutamine vőtab ikka kaua aega - kui pole spagaati ikka enne teinud, siis tuleb harjutada, harjutada, harjutada. Spagaati tuleb üldse päevast päeva harjutada, ega see muidu välja ei tule. Enda kohtagi ütleb Kristiina, et őnnestub siis, kui lihased soojad, muidu paras katsumus. Vői jälle jalalöögid, mis kőigil esimese hooga välja ei tule. Peale nädalast pausi (treeningud on igal laupäeval) on näha, et mőni on ikka kodus ka vaeva näinud ja trenni teinud.
Kristiina sőnul on tal enda kehtestamisega raskusi - nad ei pea mind treeneriks, olen ju samuti Koigi tüdruk. Vahel peab ikka kurja häält ka tegema, kuigi ei taha. Aga kui tahame teha ühte asja ja korralikult, siis peaks ikka rohkem kuulama, kuidas ja mismoodi ning selle nimel ka pingutama. Treeningu aeg on niigi napp, laupäeval kaks tundi. Ega sellega palju ära ei tee. Muul ajal aga pole vőimalik kokku saada ja kui mőni veel puudub ka... Aga tegelikult on nad püüdlikud, muidu poleks me niikaugele jőudnud, lausub treener grupi kiituseks.
