Kommentaar umbusaldusavaldusele
Vaatamata tehtud koostööettepanekutele üritab ta hoopis destabiliseerida olukorda.
Mõttekaaslastega rõhutab ta oma umbusaldusavalduses, et valla areng sõltub tugevalt vallavanema tegevusest ning et praegune vallavanem on sobimatu. Hr. Vambo Kaal ilmselgelt ületähtsustab ühe isiku rolli. Erinevalt varasemast ajast on valla juhtimine oluliselt demokraatlikum, otsuste langetamine avatum ning oluliste küsimuste lahendamisel saavad kaasa rääkida nii volikogu liikmed kui kõik valla ametnikud.
Viisakusest ja taktitundest pole ma üleliia rääkinud tõsiasjast, et 2009. a. lõpuks oli Vambo Kaal juhtinud vallavalitsuse väga raskesse rahalisse seisu, mille üks ilmekas näide oli see, et ei jätkunud raha isegi ametnikele palkade maksmiseks. Sellepärast, et hoida kokku valla raha, ei vormistanudki ma end ametlikult tööle. Tänaseks on valla rahaasjad kontrolli all ja minu toonane tegu oli eelkõige riigimehelik ja eetiline. Kiili vallas ei ole Vallavalitsuse kui kollegiaalorgani liikme koht palgaline ametikoht.
Umbusaldusavalduses on ekslikult märgitud, et pärast minu nimetamist Vallavalitsuse liikmeks oleks pidanud järgnema avaliku teenistuse ametivande andmine. Ametivande andmise kohustus tekkis 25.01.2010. a, kui jõustus Kiili Vallavolikogu 21.01.2010. a. määrus nr.2 "Kiili vallavalitsuse (ametiasutusena) struktuur, teenistujate koosseis ja palgamäärad", ning seda ma ka tegin. Kiili Vallavalitsuse kantselei, kes peab tagama seaduse järgimise, hinnangul ei ole Valeri Kukk'e avaliku teenistuse vormistuslik pool vastuolus ATS-ga (avaliku teenistuse seadus).
Kiili KVH nõukogu liikmeks nimetati mind 17.11.2009. a. Kuna olin - eelmises lõigus toodud asjaoludel - töötukassas aasta lõpuni arvel, siis palusin raamatupidajal mitte maksta mulle nõukogu liikme kompensatsiooni 2009. a. eest. Jaanuaris 2010, kui olin ametlikult vallas tööl, kanti ekslikult minu arvele kompensatsioon nõukogu töös osalemise eest. Kui ma avastasin, et mulle makstud kompensatsioon (kokku 1842,95 krooni) oli novembri ja detsembri eest, siis kandsin Kiili KVH arvele tagasi mulle ekslikult makstud raha. Tegemist oli raamatupidaja inimliku eksimusega ja nimetatud asjaolusid olen korra juba volikogule selgitanud.
Vastab tõele, et olin äriühingu VK Invest OÜ juhatuse liige, kuid taandasin end kohe juhatusest, kui vallasekretär oli juhtinud minu tähelepanu vastuolule avaliku teenistuse põhimõtetega. Vabandan juhtunu pärast, eluaeg ärisektoris tegutsenud inimesena ei osanud probleemi tekkimist ette näha.
Etteheide eelarve strateegia puudumise kohta on teadlikult eksitav, sest KOFS ehk kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus rakendub alles 1. jaanuarist 2012. Praegu on käimas valla arengukava muutmine, kuhu on kaasatud nii volikogu komisjonid, valla allasutused ja osakonnad kui ka kohalikud MTÜ-d. Paralleelselt 2012. a. eelarve koostamisega on käivitunud ka eelarve strateegia koostamine.
Kui arengukava ja sellega seotud eelarve strateegia raamistik on valmis, siis toimub ka avalik arutelu.
Väidetele, et Kiili vallas on võim tsentraliseeritud ja kuulub väikese grupi kätte ning et kaadripoliitika on puudulik, vastaksin, et paraku on olukord suisa vastupidine. Antud valdkonna korrastamine on olnud praeguse koalitsiooni üks prioriteete. Praegune vallavalitsus on üritanud ohjeldada eelmise valitsuse laristamist kõigis valdkondades kaasaarvatud valitsuse personalikulu. Tasapisi on panustatud ka ametnike töö ja keskkonna kvaliteeti, ja mõned ametnikud, kes ei soovinud või ei suutnud nõutud tasemel panustada, on tänaseks lahkunud. Ilmselt tuleb mõningaid muutusi veel, aga põhiosas on personalimuudatused ametnike hulgas läbi viidud.
Absurdne ja lausvale on aga väide, et kolmandik vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste ametnikest on lahkunud. Küüniline on ka püüd näidata otsuste langetamise protsessi tsentraliseerimist - otse vastupidi, tänane vallavalitsus töötab avatult ja otsuste langetamisse on kaasatud kogu personal. Eelmine vallavalitsus ehitas väga ilusa lasteaia, kuhu paraku kulus kahe tavalasteaia jagu rahalisi vahendeid. Tänu sellele on meil nüüd 80 last järjekorras, rääkimata sõimeealistest, ja me peame leidma jätkuvalt vahendeid uute lasteaiakohtade loomiseks.
Seda kõike olukorras, kus vald ei saa laenu võtta, kuna laenukoormus on kaugelt üle seadusega lubatud piiri. Kiili vallavalitsus tegi tõepoolest ettepaneku sulgeda ajutiselt ujula, et katta osaliselt kulusid, mis on vajalikud kahe täiendava lasteaiarühma avamiseks. Arutelu lasteaia hoolekoguga viis kompromissvariandini: bassein on suletud kevadeni, seejärel avatakse see kaheks kuuks, et lapsed saaksid enne suve intensiivse ujumisettevalmistuse.
Etteheide koostöö puudumisest on pehmelt öeldes kummaline - koostöö valla elanikega on kahe aasta jooksul oluliselt tihenenud: kaasatud on erinevate piirkondade MTÜ-d ja aktiivsed inimesed. Eesmärk on eelmise vallavalitsuse poolt lahendamata jäetud taristuprobleemide lahendamine ja erinevate asumite elukvaliteedi parendamine. Luige erinevad piirkonnad, mis elasid varem täiesti oma elu, on integreerimisprotsessis vallaga.
Täna ei ole vallas ühtegi sotsiaalmaja või -korterit. Nn Evardsoni majas, kus elab kuus leibkonda, elasid inimesed varem ilma üürilepinguta, mis nüüdseks on sõlmitud. Maja on kahjuks väga halvas seisukorras, kuna seda ei ole varasematel perioodidel hooldatud. Eelmisel talvel vahetasime osa katusest, kuna torm viis selle minema, ning rajasime kanalisatsiooni. Sel aastal oleme parandanud elektrikilbi, et tagada elementaarne elektriohutus ning lõpetada elektri varastamine.
Ühele leibkonnale saadeti teade, et üürilepingut ei pikendata, kuna on teada, et neil on olemas korter Tallinnas. Teisele leibkonnale viisid sotsiaalosakonna töötajad teate, et soovitakse üürileping lõpetada ja lahendada koostöös nende elamispinna probleem. Sotsiaaltöötajad on kohtunud mitu korda Evardsoni elanikega ja ka mina olen kohtunud kolme leibkonnaga eraldi. Kogutud informatsiooni tulemusel korraldati Evardsoni elanikega üldkoosolek, et leida kõiki pooli rahuldav tulemus. Eesmärk on vähendada maja kehvast seisundist tulenevaid riske ning sellele peaksid majaelanikud ka ise kaasa aitama. Olukorrast anti täielik ülevaade volikogu sotsiaalkomisjonile. Meelevaldne on siduda sõnakäsitlust etappidest teadmistega taristu arendamisest.
Vallamajas oli kuu aega üleval kergliiklusteede võrgustiku kaart, mis puudutab järgnevaid etappe, mida suure tõenäosusega rahastatakse erinevate rahaliste meetmete abil. Maanteeameti ühisprojektis ei ole siiski kõikide maaomanike nõusolekut saadud ning lepingut, nagu lubati, ei sõlmitud. Kergliiklustee kuni Rätsepa teeni tuleb kindlasti järgmise aasta jooksul.
Ning lõpetuseks sooviks kummutada järjekordse lausvale, et olen väitnud 14.10.2011.
a. "Harju Elus", et 2010. a. on rajatud Kiili vallas kergliiklusteid.
