Seega vajab Saaremaa lisajõude mandrilt. Kõige lähemaks paigaks, kust päästeauto siiapoole teele lähetatakse, on Läänemaal asuv Lihula päästekomando.

Kolmanda astme väljakutse korral saadetakse päästeauto küll Lihulast teele, kuid kas see reaalselt kohale jõuab, sõltub konkreetsest olukorrast.

Esimesena kohale saabunud päästekomando annab teada, kui tõsise sündmusega on tegemist ja kas täiendavat abi läheb tarvis. "Kui näiteks kohapeal selgub, et suurest hoonest põleb vaid väike osa seinast, saadetakse ülejäänud päästekomandod poole tee pealt tagasi," rääkis Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe.

Operatiivkorrapidaja ehk päästetööde juht saab ka plaanist mööda minna, andes vastavalt sündmuse olemusele häirekeskusele korralduse kasutada näiteks Lihula asemel Torgu, Mustjala või Karala vabatahtlike abi. "Väljasõiduplaan on selleks, et häirekeskus ei peaks ise nuputama hakkama, kuidas tegutseda," ütles Lindmäe.

Lindmäe möönis, et tõenäosus mandrilt Saaremaale appi tuleva päästeauto suhtes suureneb pärast Leisi komando sulgemist kindlasti. Nii kaua, kui Lihula päästjaid veel pole, peavad esimesed kolm sündmuskohale jõudnud päästekomandot omal jõul hakkama saama. Aga kas nii kaugelt tasub üldse sõitma hakata, arvestades, et praamioote aeg pikendab veelgi niigi kaua kestvat sõiduaega?