Kompost teeb head: mida tasub meeles pidada?
Eestis tehtud uuringu kohaselt moodustavad biojäätmed kolmandiku kogu majapidamise jäätmetekkest ja liigiti kogutakse sellest meil vaid umbes 10 protsenti. See näitab, et biojäätmeid kogudes ja neid kodus kompostides on võimalik säästa prügiveole kuluvat raha. Kui oma kompostmuld on olemas, siis ei pea ka poest lillemulda ja kunstväetisi ostma.
Biojäätmete alla kuuluvad aiajäätmed, toidujäätmed, paber ja papp – kõik, mis on bakterite, seente ja vihmausside poolt lagundatavad. Kompostida võib lahtiselt hunnikus, selleks otstarbeks ehitatud kastis või poest ostetud spetsiaalses komposteris. Kompostrite hinnad ulatuvad 50 eurost mitmesaja euroni. Tavalise kompostikasti saab ise ja odavamalt laudadest kokku lüüa või jänesevõrgust ehitada. Kõige odavam on lihtsalt aunas kompostimine.
Kompostimisega võivad oma kinnistul tegeleda nii eramajaomanikud, miks mitte ka kortermajad ja asutused. Tähtis on meeles pidada, et toidujäätmeid võib kompostida ainult kinniselt, vastasel juhul hakkab kompostihunnik ligi meelitama närilisi ja linde. Tuleks jälgida, et kompostihunnik ei levitaks haisu (selle vastu aitab tavaliselt kompostihunniku segamine).
Komposti auna või komposteri asukoht võiks olla vähemalt 15 meetri kaugusel kaevust ja 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, välja arvatud juhul, kui näiteks naabrid on kokku leppinud ühises kompostimises.
Sisehoovita asutused ja kortermajade elanikud võiksid kaaluda sisetingimustesse mõeldud komposteri kasutamist – nn vermikompost (näiteks https://www.facebook.com/loomadelutoas).Õigeid võtteid kasutades ei levita komposter siseruumides haisu.
Õpetusi koduseks kompostimiseks saab veebilehelt www.kompostiljon.ee, kus on toodud ka kompostimise nõuande telefoninumber.