Ants Nau käis sündmuskohta kaemas järgmisel hommikul. Kukkumiskohal oli näha veel suitsev vrakk ja maa sees oli korralik auk. Veiste karjamaa oli sõdurite poolt sisse piiratud ja sündmuskohale väga lähedale ta siis ei pääsenud. Tõenäoliselt oli lennuk plahvatanud juba metsa kohal. Naule jäid eriti meelde puude otsast alla rippunud kuulipildujalindid. Kallemäelt kahe veoautoga saabunud sõdurid korjasid suuremad lennukitükid kokku. Lenduril oli õnnestunud enne plahvatust katapulteeruda ja ta jäi ellu.

"Olime just koos abikaasa Mailaga aiamaal. Mina olin sinnapoole seljaga ja äkki Maila ütleb, et vaata, mis sealt nüüd alla tuleb! Kui ma siis ümber keerasin, oli lennuk juba maha kukkunud ja plahvatanud. Nägin ainult suitsupilve ja põlevaid kadakaid," kirjeldas Kõnnu külavanem Raimo Kald juhtunut. Veidi aega hiljem leitud metsast puu otsast üles ka lendur, kes palunud end Haapsallu viia, teadmata, et asub hoopis Saaremaal.

2010. aastal annetati Sõrve militaarmuuseumile osa Kõnnus alla kukkunud lennuki tiivast. Lennukitüki loovutaja sõnul vedasid nad metallikamaka ära Kallemäe raketibaasi aia taga laiunud prügimäelt 1990. aastate alguses. Lennukitiiva annetaja rääkis tookord, et lenduri arvates kukkunud ta hoopis Gotlandi saarele. Sellest ka tema agressiivne relvaga vehkimine.

Lennuki margi kohta ei osanud tiivaomanik midagi öelda. Lennundusajaloo huviliste oletuse järgi võis tegemist olla MiG-23-ga.

Loe pikemalt
.