Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavast: vaated avaramaks ja taliteed kasutusse
Laiemalt tavatsetakse nimetada kõnnumaaks ca 25 km pikkust ja 15 km laiust ala, mille pikitelg on Kädva-Lelle-Haakla-Järvakandi joon ja mida iseloomustab hulk mandrijää-tekkelisi kühme, künkaid ja seljandikke koos nende vahele jäävate rabade ja veekogudega, milledest suurim on Loosalu järv.
Sellel suurel maa-alal asuvad mitmedki külad, mille tegevus on seotud kaitsealaga ja sellepärast pöördun ma teie poole - tehke ettepanekuid ja avaldage soove tegevuste osas, mis peaksid kajastuma Kõnnumaa kaitsekorralduskavas kui piirkonna arengut soodustavad asjaolud.
Kava puudumine loob vastuolusid
Kaitsekorralduskava koostamise algatab Keskkonnamet ja tellib töö vastavatelt spetsialistidelt, Kõnnumaa puhul on kava koostajateks Toivo Sepp ja Toomas Kukk Pärandkoosluste Kaitse Ühingust.
Kõnnumaa MKA on seni ilma kavata olnud, kehtivad ainult kaitseeeskirjad ja sellepärast on igasuguste tegevuste arendamine olnud erinevate huvigruppide poolt vastuoluliselt tõlgendatav. (Tõsi, 2002. aastal tellis Pärandkoosluste Kaitse Ühingult samasuguse kava aastani 2011 Riiklik Looduskaitsekeskus, kuid kava ei jõudnud keskkonnaministeeriumis kinnitamiseni.)
Kaitsekorralduskava sisuline eesmärk on lisaks ala iseloomustavatele väärtustele ka kaitsekorralduslike tegevuste loetelu, kusjuures määratakse tegevuste maht, tööde teostamise koht ja maksumus. Tegevused jaotatakse oma olulisuse järgi prioriteetsusklassidesse: hädavajalikud, vajalikud ja soovituslikud tegevused.
On olemas tegevused, mis on keelatud ka kaitse-eeskirjade järgi ja nende osas teostatakse järelevalvet pedantselt. Samas on tegevused, mis on lubatud, kuid mille elluviimise osas ei ole Keskkonnaamet soosival seisukohal ja sellega on tasakaal rikutud - ehkki mõlemat liiki tegevusi saab iseloomustada ka sõnaga vajalikud.
Näiteks on lubatud Suursaare sihtkaitsevööndis 1. augustist kuni 31. märtsini puu- ja põõsarinde harvendamine ja rohu niitmine, mis tagaks poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu säilimise. Kuid seda ei tehta ja ka ei soosita ning niimoodi liigiline mitmekesisus hääbubki.
Nüüdne kava koostatakse loodusalapõhiselt, nimetusega Kõnnumaa loodusala kaitsekorralduskava, mis hõlmab kokku üheksat kaitstavat ala: kolm maastikukaitseala, kolm hoiuala ja kolm püsielupaika.
Väsinud torn ja rattarajad
Aastate jooksul olen ma teostanud mitmeid praktilisi töid-tegemisi kaitsealal, et suurendada selle väärtust nii loodusväärtustele hõlpsama ligipääsemise osas kui ka aktiivse puhkuse ja sportimisvõimaluste tingimuste loomiseks. Mõned tegevused võivad jätkuda, kuid millegi suhtes tuleb teha mööndusi. 2001. aastal rajatud laudtee ja vaatetorn Keava rabas on nii „väsinud", et rekonstrueerimine enam ei toimi. Looduses on ikka nii, et ca 7 aastat säilib rajatis oludele vastavalt, siis saab ilmastik temast jagu. Kui liita siia ka inimtegevus, siis on loomulik, et isegi viimaste aastate pidev remontimine enam ei päästa. Sellepärast teen kava koostajatele ettepaneku võtta sisse laudtee ja torni täielik lammutus ja raba puhastamine, pärast mida jääb raba neljaks aastaks puhkusele ja siis rajada samasse paika uus samalaadne laudtee. Laudtee laiuse (1,2 m) valikul lähtuti vajadusest, et see oleks kasutatav ka ratastooliinimestele ja sellisena ta ka toimis.
Aastaid pesitses ühel rabasaartest kaljukotkas, kuid viimastel aastatel oli pesa tühi, ehkki kotkaid nägime aeg-ajalt lendamas. Kotkastel ongi toitumisareaalis mitu pesapaika, pesitseb ta aga ilmselt turvalisemas (või meeldivamas, tont seda teab) kohas. Igatahes olid nad sellel aastal üle viie hooaja jälle tagasi ja 3. juulil käisid talu kohal koos pojaga tiirutamas. Viimati nägin teda aga 4. oktoobril.
Keava mägede sportimisrajad jäävad ning jalgrattaklubi KoMo hoiab neid korras. Seega tuleb kavasse sisse võtta ka ettepanek tõsta raietega radade kvaliteeti, saavutamaks ratturitele ohutu trassilaius ja võimalus samu radasid ka talvel suusatamiseks kasutada. Kändude juurimise vajadust ma ei näe - on olemas kännufreesid ja need on võimalik maapinnaga tasaseks teha. Ja rajad peavad kindlasti olema kaitsekorralduskavas sportimisradade nime all.
Vaated avaramaks ja taliteed kasutusse
Kõnnumaa maastikukaitseala tuleb kohati teda piiravatele teedele nii lähedale, et näiteks Keava raba oleks võimalik vaadelda mitmesaja meetri ulatuses tee pealt. Sama teelõik (Ohekatku- Linnaaluste) on ka Raplamaa jalgrattateede nimistus, kuid võserik piirab vaadet. Vaadete avardamine on Looduskaitseseaduse (§ 17 lõige 4) järgi liigitatud vajalike tegevuste hulka ja seega ei ole ei RMK-l ega Keskkonnametil põhjust sellest tööst keelduda. Vaadete avardamise hulka kuuluvad ka vaatetornide rajamised maastikukaitsealale. Näiteks saaks Lalli külasse rajada suurepärase vaate tagamiseks Palasi rabale torni, samast avaneb vaade ka Paluküla mäele.
Keava raba läbib kolm taliteed. Soov on need võtta kasutusele, et talviti korraldada matku. Selleks pole palju vaja - raiemaht on marginaalne ja trassid on rabas veel märgatavad. Tarsi talust otse Paluküla mäe tippu on ca 6 kilomeetrit, läbi Lalli küla üle 20 kilomeetri ja läbi Lau küla napilt sama. Seesama Tarsi-Laiaru talitee on jahimeeste poolt nii seakui ka põdrajahi ajal kasutusel ja kordategemine hakkab võimaldama mootorkelkude kasutamist ning ka suusa- ja räätsamatkade avardumist. RMK on saanud rahastuse Loosalu- Paluküla õpperaja kordategemiseks - 2013. aasta jooksul rajatakse ilmselt 900 meetrit laudteed Kaiu vallas ja ka puhke-laagrikoht.
