Kes varem Lagedi lauljaid kuulnud polnud, seda üllatas, kui kenasti nad laulda oskavad. Hääled kõlasid kokku ja laulude valik oli sobilik. Lydia Koidula („Õhturahu“) ja Anna Haava („Mu südames on pühapäev“) sõnad andsid muusika kuulamise kõrval võimaluse kaasa mõelda ja hingele kosutust leida, pühaliku meeleolu lõid Urmas Sisaski „Sanctus“ ja „Auväärne haldaja“, väärikalt kõlas Vivaldi „Domine Deus“. Aplausi teenisid solistid Siiri Koel ja Anne-Ly Allos ning Risto Eesaru. Tublid olid huvikooliõpilased Elizabeth Daniela Koitla ja Riste Kaaret flöödil ning Jürnas Rähni metsasarvel. Kuulajateni kandus peale muusika veel miski – lauljate hingestatus. Küllap on selleni viinud dirigent Silja Tammelehe ja lauljate ühine lauluarmastus ja -soov.

„Hingedeaeg ei ole üksnes lahkunute päralt, pimeduses vajab kosutust ja valgust ka meie, elavate hing,“ ütles kontserdi saatesõnades Tanel Ots. Elamuse – võib-olla mõnevõrra ootamatugi elamuse – saanud võisid tol laupäeval koju minna kahe eelmainitud laulu sõnu korrates ja kokku pannes: „Mu südames on õhturahu“, samuti soovides Lagedi lauljatega taas kohtuda. Kuuldavasti on neil käsil jõululaulude õppimine järgmiseks kirikukontserdiks.