Kõo vald saab 20-aastaseks
Sellele eelnes põhjalik paberitöö, mille põhiline raskus langes toonasele Kõo Külanõukogu esimehele Ain Vahtrale ja sekretär Ly Tellingule. Suureks abiks valla arengukava koostamisel oli staažikas endine külanõukogu esimees Jaan Reiman.
Kõrge komisjoni ees pidi tõestama valmisolekut iseseisvalt valla juhtimisega toime tulemisel.
Sellega saadi edukalt hakkama ja järgnesid pingelised tööaastad täis omandi- ja maareforme. Kuna kellelgi ei olnud vajalikke kogemusi, tuli palju tunde ja päevi koolitustel osaleda, õigema õiguse nimel vaidlusi maha pidada.
Üldjoontes on riigi poolt antud ülesannetega edukalt toime tuldud ja ainus, mis veel tegemata, on haldusreform.
Eks sedagi teemat on nende aastate jooksul kümneid kordi arutatud, sest valitsusepoolne surve on väikeste vahedega tagant tõuganud. Palju on räägitud väikeste valdade haldussuutmatusest, tõmbekeskuste tähtsusest, teenuste kvaliteedist, kuid ühestki reformikavast ei suuda välja lugeda seda, mis muutub Kõo valla elaniku jaoks paremaks, kui tema eest otsustavad võõrad inimesed kusagilt kaugemalt.
Veel 10 aastat tagasi pidasime läbirääkimisi endiste Pilistvere kihelkonna valdade Imavere ja Kabalaga, kuid Kabala minekuga Türi valla koosseisu kadus ka selle mõtte sisu. Eks kalmistul saavad põliselanikud ikka lõpuks kokku.
Kuna mõistlikke lahendusi meie maanurgas enam ei olnud, siis otsustasime aja maha võtta ja vaadata, millised arengud riigis toimuvad.
Kahekümne aasta jooksul on olnud halvemaid ja paremaid aegu, kui kõigist raskustest on ühisel jõul üle saadud.
Kuigi vallal on palju maid ja maju, on siiski meie suurimaks rikkuseks meie inimesed, kes kogukonna heaks töötavad.
Valla palgal on 65 töötajat, kes vaatamata kesisele töötasule on suures osas ametitruud kodukoha patrioodid. Üle tosina meist on töötanud kauem, kui tänasel tööandjal vanust.
Tahaksin soovida pidupäeva eel kõigile kaastöötajatele ja headele koostööpartneritele tugevat tervist, inimlikku õnne ja lootust, et paremad päevad on ees.
