Kool, mis sündis koos meie riigiga


Kool, mis sündis koos meie riigiga
Pilt on illustreerivFoto: Andres Putting

Harkujärve kool on sama vana kui taasiseseisvunud Eesti riik - hakkab käima 21. aastat. Seega on see kool kui Eesti riigi sümbol. Eriti kohalikele inimestele ja vallale - tuli oma riik, tegime ka oma kooli.

Kool asutati tolleaegse Tallinna Aiandussovhoosi direktori Hugo Leinemanni eestvõttel vanasse Ventri taluhoonesse, mida suuruse ja arhitektuuri järgi pigem mõisakui taluhooneks võiks pidada. Usuti, et ükskord ikka uus koolimaja ehitatakse, sest vana hoone tuli kaugel Austraalias elavale omanikule tagastada.

Kakskümmend aastat on praeguses majas aga õppetööd tehtud, õpitud ja õpetatud. Ja hästi tehtud - õpilaste arv on aasta-aastalt kasvanud. 1. septembril on kooli minemas 129 last.

Presidendi ball

Aastatega on sündinud sellele koolile omased traditsioonid. Tuntuim neist ehk terve kooli ühine ettevõtmine "Õpime demokraatiat", mida laiem üldsus tunneb "presidendi balli" nime all. Selleks valmistutakse terve kuu - seatakse üles kandidaadid presidendi ja valitsusliikmete kohtadele, kehalise kasvatuse tundides õpitakse seltskonnatantse, õmmeldakse ballikostüüme. Kui valimised valitud, siis ball toimubki - "presidendi" ja tema proua vastuvõtuga. Just nagu päriselt. Seda balli on näidanud telekanalid ja sellest on kirjutanud ajalehed.

Nüüd kandideerib kool selle "projektiga" ka Haapsalu Kolledži poolt korraldatud ettevõtluse õpetamise teemalisel projektikonkursil. Veel on koolis kuulus jõulugala ja suvine suurlaager, mis toimub igal aastal erinevas paigas. Kes kuus aastat selles koolis ära käib, on ka Eestimaa läbi rännanud.

Koolil on ka oma Jüriöö jooks - ikka isamaalist kasvatust arendades, rahvuse ja riigi traditsioone austades ja õpetades. Vähe on Eestimaal koole, kes selliste traditsioonidega uhkustada saaksid.

Katus lekib

Ometigi on see heade mõtetega ellu kutsutud ja õpilassõbralikul koolil mure.

Direktor Külli Riistop: "Suvised paduvihmad tungisid vanast katusest läbi, muutes osades kooliruumides lae nii pudedaks, et see alla pudenes. Pole turvaline sellistes õpperuumides tööd alustada."

Koolil ja vallal oli ühine plaan: kuna maja tuleb naguniii omanikule tagastada - remontida kõrval asuv vallale kuuluv Harkujärve peokeskus. Kas ei annaks remonti ja ülekolimist kiirendada?

Külli Riistop: "Tähtajaks on pakutud 1. novembrit, kuid see võib ära langeda, sest Riigi Kinnisvara AS kuulutab hanke Peokeskuse akendele ja katusele välja alles augusti lõpus. See võib ehitust venitada, on ju peatselt algamas sügisvihmade periood. Me ei saa olla kindlad, kas ehitus ikka 1. novembriks valmib."

Üks võimalus on, et leitakse ajutised ruumid õppetöö jätkamiseks Haaberstis - linnulennult ehk kolme kilomeetri kaugusel Harkujärvest. Selliseid näiteid võib Tallinnastki palju tuua - kui kolm aastat tagasi remonditi auväärset Nõmme Gümnaasiumi, viidi osade klasside õppetöö üle Pääsküla Gümnaasiumisse. Poole aasta pärast olid kõik klassid tagasi Nõmmel.

Külli Riistop: "Loodan väga, et me koos vallavalitsuse, kooli hoolekogu ja lastevanematega ühise, kõigile sobiva lahenduse leiame. Kõik valla kooliealised lapsed peavad saama 1. septembril õppetööga alustada."

Ka selles on direktor kindel, et kooli traditsioonid püsivad ja jätkuvad. Et tuleb "presidendiball", et joostakse Jüriööjooksu, et varasuvel minnakse jälle kogu kooliperega Eestimaad avastama. Kuni püsib Eesti riik, peavad püsima ka traditsioonid.

___________________________________________

KAUPO RÄTSEPP
Harku vallavanem

Harku vallavalitsus on olukorrast Harkujärve koolis teadlik ja sellepärast on plaanitud uue koolimaja ehitust juba mitu aastat. Kuna omavalitsus koolimaja omavahenditest üksi ei suuda teha ja vahepealsetel aastatel ei lubatud ka laenu võtta, siis oleme püüdnud leida muid võimalusi. Oleme teinud taotluse saada vahendeid riigilt spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud KOIT-kavast (kohalike omavalitsuste investeeringu toetuste kava). Paraku leidis Siseministeerium mitu aastat kestnud protsessi lõpptulemusena, et see ei ole vajalik ja tegi ettepaneku pidada läbirääkimisi Tallinna linnaga mõne vaba koolimaja leidmiseks ja selle kohandamiseks meie vajadustele vastavaks, mis omakorda nõuab vahendeid ja saab jääda ajutiseks lahenduseks. Kui lapsed ei saa käia omavalitsuses koolis, siis ei ole me jätkusuutlikud.

Loe veel

Sellepärast otsustaski vallavalitsus leida võimaluse omavahenditest renoveerida Harkujärve kultuurikeskuse. Selleks omandati eelmisel aastal AS Cereselt kultuurikeskuse hoone koos kinnistuga, et see korda teha, siis saaksid lapsed alates sellest sügisest korralikesse ruumidesse üle kolida. Kuna vahepeal korraldatud hange näitas, et ehitushinnad on hüppeliselt kallinenud ja meie eelarve ei oleks seda välja kannatanud, tuli korraldada uus hange, mille tulemusena leidsime soodsama hinnaga ehitaja. Vahepeal õnnestus vallavalitsusel saada ka Eesti riigi saastekvootide müügist eraldatud raha, millega remonditakse kultuurikeskuse katus ja aknad. Sellega seoses lükkus hoone valmimine 1. septembrilt 30. novembrile.

Vallavanemana teen omalt poolt kõik, et see tähtaeg ei lükkuks edasi. Lahendusena pakume kooliõpilastele kasutada endist Harkujärve lasteaeda õppetööks, seal toimub ka hetkel toitlustamine. Loodame, et saame hakkama ilma, et peaksime hakkama oma lapsi mõnda Tallinna kooli vedama.

______________________________________________________

Mis on uudist veerandsaja-aastases Tabasalu Ühisgümnaasiumis?

CAROLIN KADAJA
TÜG-i direktor

Tänasel päeval on kooli õpilaste nimekirjas on 826 õpilast. Viimastel aastatel on õpilaste arv aina kasvanud ja sellel õppeaastal on kokku 38 klassitäit õpilasi. Esimesi klasse on ka sellel õppeaastal viis, kooliteed alustab 110 uut õpilast.

Gümnaasiumis oleme läbi mõelnud pakutavate kursuste ja valikainete võimaluste laiendamist ning sisukamaks muutmist. Üks gümnaasiumi õppesuundadest on välja töötatud koostöös Sisekaitseakadeemiaga ning seda viivad läbi kõrgkooli õppejõud. Sisekaitse õppesuund alustab eeloleval sügisel ja sisaldab teoorialoenguid ning praktilist õpet viies erinevas valdkonnas: politsei, piirivalve, päästeala, justiits- ning maksu- ja tollisüsteem. Jätkub projekt „Tagasi kooli". See on Vabariigi Presidendi algatatud ettevõtmine, kus ühel oktoobrikuu nädalal on kõigil võimalus anda oma panus Eesti koolihariduse edendamisse ja mitmekesistamisse ning viia läbi üks koolitund. Siin kutsume üles lapsevanemaid ja kõiki tegusaid inimesi külalisõpetaja rolli astuma ja endast julgelt märku andma.

Sellel suvel on koolimajas käinud ehitustegevus ja 1. septembril avame rekonstrueeritud fuajee. Ümberehituse käigus on valminud avatud ruum - aatrium, kus ruum on funktsionaalselt kasutatav ja pinda 380 ruutmeetrit. Õpilaste arvu kasvust tulenevalt ja vajadusest täiendavate klassiruumide järele oleme teinud koostööd Tabasalu Muusikakooliga ja jagame hoonekompleksi ruumiressurssi. Kõik planeeritud hooldus- ja remonditööd klassiruumides on tehtud ja kool on üldiselt heas korras.

Novembris tähistab kool oma 25. aastapäeva. Kindlasti jätkuvad nii ülekoolilised spordipäevad kui suusaveerand, õppetoolide eestvedamisel ainenädalad, pidulikud kontsertaktused ja õpilastööde näitused. Meie koolis on aktiivne õpilasesindus ja tubli huvijuht, kes oma ettevõtmistega koolielu huvitavaks muudab.