Kooli ehitamisega seostuvateks otsusteks on tarvis kaaluda kõiki variante

Lugesin eelmises Keila Lehes ilmunud artiklit „Kooli lõpuniehitamine on küsimärgi all” ning vägisi tuli meelde omaaegne nõukogude anekdoot, kus TASS avaldas info ühes lääneriigis toimunud riigipöörde kohta pool tundi enne selle tegelikku toimumist, sest ajavahet arvutati kogemata valesti. Ka selles artiklis on analoogsel moel sündmustest mõnevõrra ette rutatud.

Tanel Seppel: “Täna tundub minule, et tehakse otsuseid, mille tagajärgedest pole otsustajatel ettekujutust.” (Keila Leht, 25.03.2011). Kinnitan siinkohal, et KeHa nõukogu liikmetel on see ettekujutus täiesti olemas. Küsimus on pigem muus.

23.3. toimunud koosolekul, kus viibisid KeHa nõukogu ja juhatuse liikmed ning ehitaja esindajad, ütlesin Tanel Seppelile ühe pikaks venida ähvardava vaidluse käigus selgelt, et nõukogu liikmetel eraldi võttes on erinevaid arvamusi seinast seina, kuid nõukogu ise ei ole veel mingit otsust teinud. Mõni hetk hiljem olin sunnitud lisama, et oma eelmise lausega tahtsin tõmmata piiri poliitika ning ehituse vahele, sest seekord oli tegu ikkagi ehituskoosolekuga.

On täiesti õige, et arutusel on olnud erinevaid variante. Kui kõik nõukogu liikmed arvaksid 100% ühtemoodi, siis poleks nõukogu tarviski, piisaks ühest inimesest. Vaidlustes selgub tõde ja arvamuste paljusus on pigem boonuseks. Õige otsuse vastuvõtmiseks on tarvis väga täpselt teada, mida üks või teine variant endaga kaasa toob, maksma läheb ja aega võtab, seetõttu esitatakse ka ebameeldivaid küsimusi. See ei tohiks veel olla põhjuseks, et lehes ilmub ennatlik artikkel.

Siiamaani ei ole tegelikult räägitud ohtudest, mis muusikakooli ehitamisega kaasnevad. 28.3. toimunud KeHa nõukogu koosolekul tunnistas Mart Raik, et olemasoleva rahasummaga enam välja ei tule, laenu on tarvis võtta veel umbes 0,8 miljonit eurot. See seab linna eelarve üpris raskesse olukorda.

On veel üks ning suurem mure. Näidet ei ole vaja kaugelt otsida - Coca-Cola Plaza on hoone, mis ehitati spetsiaalselt kinoks, arvestades vajadust hea heliisolatsiooni järele. Kui sealses kinosaalis vaadata mõnd draamat, siis võib juhtuda, et hetkel, kui režissöör on ette näinud vaikse, kuid pingelise stseeni, kostab kõrvalsaalist märulifilmi optimistlikku müdinat ning elamus ongi rikutud. Mürasaaste levib mööda kandekonstruktsioone.

Sama oht on ka muusikakooli juures. Kohe seina taga on aeroobikasaal, veidi eemal korvpalliväljak, tööõpetuse klassides metallitöötluspingid ja ehk ka sepaääs. Ehitaja annab küll oma parima, arvestades lähteülesannet ja eelarvet, kuid mitte keegi ei suuda siiamaani garanteerida, et heliisolatsioon summutab kõik välised mürad. Palli põrgatamine, metalli töötlemine ja piisav hulk kergejalgseid neidusid suudavad tekitada madalsageduslikku müra, mis võib levida mööda kandekonstruktsioone ja segada muusikakooli tööd. Kui nii juhtub, oleme ikkagi saanud pooliku lahenduse. Nõukogu liikmed on küsinud, kas projektile on tehtud sõltumatu ekspertiis, kuid seni ei ole me seda näinud.

Minu isikliku arvamuse kohaselt sobiks muusikakool paremini vana haigla hoonesse (Keskväljak 15), koos teisel pool väljakut paikneva kultuurikeskusega tekiks hea sümbioos. D-korpuse originaalprojekti oleks saanud kohandada kooli vajadustele paremini vastavaks.

Nõukogu seisukoht: praegu on esmatähtis koolihoone valmis ehitada, et õppetööd saaks korraldada nii, nagu kooli juhtkond seda ette näinud on.