Koolide reorganiseerimine Kohtla-Järve moodi
Saime sellele 14. aprillil järjekordselt kinnitust, kui käisime linnavolikogu esindajatega kohtumas. Ühelegi meie küsimusele ei vastatud, laveeriti faktidega. Meie arvates rikuti 30. 03 volikogu istungil seadust.
Ühisgümnaasiumis on võimalus õppida kolme erisuguse õppekava alusel: eesti keeles, keelekümblusklassides ja vene keeles. Keelekümblusklassid tegutsevad üle 15 aasta, olles andnud juba tohutult kogemusi ja positiivseid tulemusi. Esimesse klassi astuvad lapsed on pärit peredest, kus ei kõnelda eesti keelt, kuid lapsed hakkavad juba algklassides eesti keeles rääkima. XII klassi lõpuks on õpilased saanud niisuguse keelebaasi, mis võimaldab neil probleemideta eestikeelset kõrgharidust omandada. Kõik see pakub meile kui lastevanematele ülimat rahulolu. Kuid linnavõimud on otsustanud teisiti, leides, et gümnaasiumi staatus tuleb jätta Ahtme Gümnaasiumile, muutes nii Ühisgümnaasiumi kui Tammiku Gümnaasiumi põhikooliks.
Tagajärjeks on see, et meie lapsed on sunnitud hakkama kooli sõitma kas naaberlinna Jõhvi või Kohtla-Järve Järve linnaossa, sest hakata käima „võitja“-koolis pole igaühele mugav: kool asub linnaservas, pealegi on õppesüsteem seal tsükliline ega ole kõigile meelepärane.
Ühisgümnaasiumis on kõik võimalused, sealhulgas õpetajad, et gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppele üle minna, Ahtme Gümnaasiumis seda aga pole. Meile on arusaamatu, mille poolest vääris Ahtme Gümnaasium gümnaasiumi staatust rohkem kui Ühisgümnaasium?!
Kohtla-Järve aselinnapea Niina Aleksejeva argumendid Ühisgümnaasiumi põhikooliks muutmise kasuks meid ei rahulda.
Esiteks väljendame kahetsust, et proua Aleksejeva ei tee vahet mõistetel venekeelne ja kakskeelne kool (niisugusele järeldusele jõudsime volikogu koosolekul tema sõnavõttu kuulates). Juhime tähelepanu sellele, et Ühisgümnaasium ei ole venekeelne, vaid kakskeelne kool.
Teiseks on kõneldud väiksemast õpilaste arvust Ühisgümnaasiumi eesti klassides. Ent ei ole öeldud ühtegi sõna selle kohta, et ainult Ühisgümnaasiumis on kakskeelsed õpetajad, kelleta on võimatu teostada üleminekut eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes. Antud etapil on arvuline näitaja osutunud kaalukamaks kui hariduse kvaliteet, mida on võimatu tagada eesti keele kindla baasita.
Kolmandaks jääb mulje, et linna ametnikud mõistavad gümnaasiumide üleminekut eestikeelsele õppele omamoodi ning usaldavad gümnaasiumiastme hariduse Ahtme kooli näol puhtvenekeelsele koolile.
Neljandaks, kuidas osutus võimalikuks, et riivatakse põliselanike õigust saada gümnaasiumiharidust oma elukohas? Pole raske ennustada, et Ahtme linnaosas elavate eestlaste protsent langeb lähiajal veelgi, sest lähim eesti õppekeelega kool asub Jõhvis.
Kas pole absurdne sulgeda eesti õppekeelega gümnaasiumiaste ajal, mil Eesti valitsus on võtnud vastu otsuse venekeelsete koolide üleviimise kohta eesti õppekeelele? Oleme vastu otsusele, mis lõhub koolide heanaaberlikke suhteid, põhjustab ebatervet konkurentsi ja pidurdab integratsiooniprotsessi.
Ühisgümnaasiumi õpetajad, õpilased ja nende vanemad
