Koolilaste omalooming

Kirjaviis muutmata

Minu vanaema kooliaastad ei olnud esiti head, sellepärast et kool asus kolme kilomeetri kaugusel tema majast. Ja sellepärast ta pidi varem tõusma, et kooli õigeks ajaks jõuda. Veel tema ajal ei olnud pastakaid nii kui meil praegu. Siis nad kasutasid lindude sulgi ja tinti ja sellpärast pidi mitu korda üle kirjutama, tint tilkus paberi peale, jättes suured plekid. Veel vanaema jutustas mulle, et neil olid väga väiksed pingid ja kõik õpilased pidid neid iga päev kaasas kandma. Ma ise ei kujuta ette, et praegu meie peaksime pinke kaasas kandma, peaksime kirjutama lindude sulgedega ja sellepärast ma arvan, et meie kooliaeg on parem, kui oli minu vanaemal.
Maksim 8. C

Mul on kaks vanaema ja veel on mul vanavanaema. Minu vanaemad ei tööta, nad on pensionärid. Minu vanaema nimi on Tonja. Ta elab Kundas. Ta sündis Venemaal, ja kui ta tuli Eestisse, ta töötas ehitajana ehitusplatsil. Ta ehitas uued majad Kundas. Kool, kus ma õpin praegu, ta ehitas ka. Veel ta töötas õmblejana vabrikus Virulane.

Minu vanaema on hea vanaema. Vanaemale meeldib töötada aias. Talvel ei ole vaja töötada aias ja tema küpsetab kooki ja pirukaid, koob kindaid ja sokke. Sügisel me käime koos vanaemaga metsas ja korjame marju ja seeni.

Mul on veel üks vanaema. Ta elas kogu elu Tallinnas, aga praegu elab ka Kundas. Tema nimi on Varvara. Olen väga rõõmus, et mul on kaks vanaema.
Vladimir 9. C