Buss ootas meid kooli ees 25. mail ja kui kõik kompsud olid paika pandud ning sobiv pinginaaber valitud, võis reis alata. Esmalt suundusime Põlvamaale Varbusele Maanteemuuseumi. Sealsed väljapanekud on pidevalt uuenenud ja atraktiivseks tehtud. Kohapealne piknikupaik oli suur, korraliku katusealuse ning mänguväljakuga. Lastel oli piknikust suhteliselt ükskõik, sest hoopis parem oli mänguväljakul turnida ja kiikuda. Kui aga kringlid olid lahti lõigatud, tuldi ja kinnitati keha. Peale väikest einet algas ekskursioon giidi saatel. Saime näha ja kuulda teede ehitusest ja liikluse arengust. Uskuge või mitte, aga kunagi olid meie teedel ainult üksikud liiklusmärgid. Üks neist kujutas kolmnurka, mis oli seest tühi ja tähendas, et ees võib olla mingi oht. Milline, seda tuli ise mõelda. Veel saime uudistada vanu teetöödemasinaid, julgemad proovisid, mis juhtub siis, kui auto sõidab väga-väga aeglaselt vastu seina. Loodetavasti ei pea me seda pärisliikluses tunda saama. Kõik kes proovisid olid kindlad, et turvavöö on väga vajalik.

Pärast maanteemuuseumi suundusime ööbimispaika Piiri puhke- ja spordibaasi. Mõnele lapsele oli see esmakordne kogemus ööbida kodust eemal ja ilma ema-isata. Kui toanaabritega tutvutud ja voodid jagatud, saabus aeg võtta suund Otepää Seiklusparki. See tõi taas elevust, sest paljud lapsed sattusid seiklusparki esmakordselt. Esialgu tutvustasime, mida seikluspark endast kujutab, seejärel tegid lapsed ise otsuse, kui palju radu läbivad. Esimese raja läbimisel oli juures üks instruktoritest, kes pidevalt tuletas meelde, kuidas peavad olema kinnitatud rullik või karabiinid. Ööbimispaika tagasi jõudes ootas meid väga maitsev õhtusöök kohalikult kokalt. Järgnes väike möllamise aeg ja siis disko. Diskole kutsuti ka õpetajad ja lapsed korraldasid meile väikese muusikalise etteaste. Öörahu saabus päris mitu minutit peale südaööd.

Uus päev viis Pokumaa poole

Pokumaal saime kuulda ja näha Edgar Valteri elust ja tegemistest. Seejärel meisterdas iga laps endale Poku ja lõpuks läksime tubli ja targa giidga ka suurele taimerajale. Kui Pokukoja ees grupipilt tehtud, kiirustasime Liikluslinna. Me ei pidanud pettuma - olime jõudnud tõepoolest linna. Lapsed said proovida, kuidas bensiini tankida, vaadata autokino, käia diskoteegis tantsimas, teha tutvust kartseriga ja muidugi tuli ka liikluseeskirja natuke meelde tuletada. Enne autorooli istumist kirjutas iga laps alla kindlustusele. Autoroolis ununesid esialgu kõik reeglid: - punane tuli - ah, las olla, ei peatu, aga siis tuli reguleerija ja tuletas meelde, mis tuleb teha punase valgusfooritule ajal. Sõidu lõpuks olid kõik reeglid jälle meeles ja lapsed väga õnnelikud. Enne lahkumist oli veel kiire liiklusõpetuse tunnike ja uskuge, meie lapsed on väga targad ja tublid liiklusetundjad!

Tagasisõidu pikniku pidasime Puka teeristil. Nüüd olid kõik peatused tehtud ja asusime pikale koduteele. Koju jõudes olime väsinud, aga väga positiivsete muljetega. Usun, et see reis jääb meie kõigi mällu ja me räägime sellest ka nüüd, uue kooliaasta alguses, ülivõrdes.

Suur aitäh kolleegidele - Merlele, Margitile ja Tiinale, kes olid nõus sellel rännakul osalema ja loomulikult lastele, keda peaaegu ei pidanudki keelama. Tänud vanematele, kes usaldasid oma lapsed kaheks pikaks päevaks õpetajate hoolde! Uutest reisidest räägime juba õige pea!