Sügisel asub siin koolipinki 59 last, lasteaialapsi on 50.

Kooljuht läheb rõõmsalt kooli ka seetõttu, et siin on hea kollektiiv. „Meil on väga ilusasti kokkumängu harjutanud kaader. Siin on nii tublisid eestvedajaid kui ka toetajaid ning üheskoos on väga hea olla. Eelmisel õppeaastal andsime välja kogemusraamatu „Kolleegilt kolleegile". Uued personaliliikmed on sulandunud sujuvalt ja meie kogukond armastab ning toetab Konguta kooli," ütles Tamm rahuloluga.

Kool on ülimoodne

Suuremates linnades võidakse ekslikult arvata, et väikesed maakoolid on ajast maha jäänud, seda just õppevahendite osas. Aga Konguta kooli IT-alane varustus on muljetavaldav, selle tõestuseks saadi eelmisel aastal auhind „Tiigri Tegija 2011".

Arvutiõpetus algab siin esimesest klassist, osaletakse paljudel e-konkurssidel ja e-koolitustel. Lisaks on lapsed innustunud robootikast. Õppetöös kasutatakse digifotoaparaate, sülearvuteid ning ka tahvelarvuteid. Koolist ei puudu puutetahvel.

„Enamus õpetajatest peab blogisid ja täiustab oma infotehnoloogilisi oskusi. Õpikeskkond on igati kaasaegne ja väga palju võimalusi pakkuv. Õpetajad ja lapsed on digimaailmas uskumatult loovad ja see kooslus on sünergeetiline. Me võime ütelda, et meie koolis on tegemist „kaasava IT-ga", kus omavahelises vastastikuses koostöös on põimunud kõik osapooled: õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Kohati võib IT-veduriteks nimetada aga ka õpilasi, sest nemad innustavad teisi osapooli kasutusele võtma uusi põnevaid tehnoloogilisi vidinaid, kuna nad julgevad katsetada ja ei karda eksida," rääkis Tamm.

Teadustöö eest Newtoni õun

IT valdkond on vaid üks paljudest külgedest, millega kool silma paistab. Näiteks SA Archimedes andis koolile preemia teadustegevuse eest. Projektiks oli „Juuniorteadlaste aastaring"

„Selle projekti sisuks oli teadusega tegelemine ja kõikvõimalikud katsetused, teadusteatrid, töötoad ja projektipäevad ning seda lasteaialastest alates kuni 6. klassi lõpuni välja. Teaduse populariseerimisega on koolis tegeldud viimased kolm aastat ja see on uskumatult positiivset vastukaja leidnud just õpilaste endi hulgas.

Meil koostasid kõik õpilased alates 1. klassist teadustöö ja kõik õpetajad juhendasid õpilasi tööde tegemisel. Kõik valminud tööd kanti ette teaduskonverentsidel, mida on nüüdseks kokku toimunud seitse ja kõiki - nii esinejaid kui juhendajaid,  premeeriti Newtoni õunaga. Lapsed ja õpetajad on ka selles valdkonnas väga loovad ja uskumatult nutikad. Õppeaasta lõpetasime lustakalt - Teadlaste Olümpiamängudega," selgitas Liina Tamm.

Söönuks ühe euroga

Aga seegi ei ole veel kõik. 2009. aastast alates on Konguta kool tervist edendav kool. Tervise Arengu Instituut on neid juba ka preemiaga tunnustanud, projektiks oli „Söönuks ühe euroga".

See oli õpetajate algatus, kes märkasid, et lastel on raskusi euromaailmas hakkama saamisega. Laste arvates ei ole üks euro mingi raha ja selle eest nende arvates tervislikku toitu osta ei saa. „Üheskoos tõestasime, et ka ühe euroga saab hea ja teadliku läbimõtlemise korral hakkama - kolme nõutud tervisliku toote ostmiseks kauplusest ei läinudki vaja suuremat raha kui 1 euro," rääkis Tamm.

Hämmastav hoolimine kaaslastest

Liikluskasvatus on samuti Kongutas au sees. Üks osa sellest on helkuri kandmise propageerimine. Väga hea ja tähelepanuväärse töö tegi selles osas ära üks õpilastest, kes hakkas ise vabatahtlikult igal hommikul kontrollima, kas kooli tuleval inimesel ikka on helkur olemas. Ka õpetajad ei pääsenud kontrollist, mis kestis terve õppeaasta.

„See igahommikune „ülevaatus" aga näitas kaaslastest hoolimist ja soovi liikluses ohutult hakkama saada, see oli oluline osa väärtuskasvatusest.  Meie kooli märksõnad ongi ju „Märka, Muuda, Mõjuta!" ja seda tegevust tunnustatigi Maanteeameti poolt koostöö preemiaga," ütles Tamm.

Liigne „projektiseerumine"

Konguta koolijuhi mured on samad, mis hetkel igal pool Eestis - teadmatus ja segadus keset lõputuid reforme ja muutmisi. Samuti teeb meelehärmi õpetaja vähene väärtustamine ühiskonnas. Ühe huvitava probleemina tõi aga Tamm välja liigse projektipõhisuse, mis ka muudes valdkondades üha enam levinud on: „Hariduses on lisaraha leidmine väga keerukas. Et tulla toime, peab kool kasutama erinevaid projekte, fonde jms, see aga toob kaasa koolide „projektiseerumise", mis pikemas perspektiivis pole jätkusuutlik ja lisab haridusse omakorda juurde „tõmblemist"," rääkis koolijuht.

Peamine on koolina jätkamine ja palgad

Konguta koolis plaanitakse edasi liikuda teadustemaatikaga, sest see pakub põnevaid väljakutseid õpilastele. Ka IT-innovatsioonile ei plaanita jalgu jääda. Rohkem on plaanis teha (rahvusvahelist) koostööd teiste õppeasutustega.

„Loomulikult tahame jääda kestma koolina. Kõige enam aga tahame, et õpetaja saaks majanduslikest probleemidest sõltumatult tegeleda laste õpetamise ja kasvatamisega," ütles Tamm lõpetuseks.