Kursus toimus Antalyas, Vahemere-äärses kuurortlinnas. Kuna turismihooaeg polnud veel alanud, ei näinud suuri turistide horde ega  ka ujujaid, sest merevesi oli ujumiseks jahe .

Koolituse temaatika oli seotud erinevate kultuuridevaheliste projektide kirjutamisega. Euroopa Liit pakub  koolidele rahalisi võimalusi kultuurialaste suhete edendamiseks läbi mitmekülgsete rahvusvaheliste projektide. Selleks on vaja leida projekti-partnereid üle Euroopa. Osalejaid oli 12 erinevast Euroopa riigist: Kreekast, Portugalist, Saksamaalt, Belgiast, Horvaatiast, Sloveeniast, Slovakkiast jt; mina ainsana Euroopa põhjaosast. Koolitus viidi läbi inglise keeles ning mitmekesistes töövormides: rühmatööde, mängude, arutelude kui ka esitlustena. Kõik 26 kursuslast olid erineva keelelise ja kultuurilise taustaga, kuid meid kõiki sidus huvi rahvusvahelise koostöö vastu ning parim viis seda teha on vahetute, isiklike kontaktide kaudu.

Kursuslaste grupipilt koos kevadiste lilledega

Üks osa programmist oli kohaliku Türgi keskkooli külastamine. Õpetaja amet on seal prestiižne. Näiteks hakkas õpetajate toas silma, erinevalt meie koolidest, meesõpetajate märkimisväärne ülekaal. Haridussüsteem on meile sarnane: põhiharidus on kohustuslik ning kestab 8 aastat.

Kooliruumid oli lihtsa sisustusega, seintel sildid mobiiltelefonide kasutamist keelava märgiga. Igas klassiruumis oli meie koolides kasutusel olevate nutitahvlitele sarnased Interneti-ühendusega Star-tahvlid. Keskkooliõpilaste inglise keele oskus oli võrreldav meie õpilaste keeleoskusega.

Ja kindlasti Türgi toit. Moslemimaana on põhiline menüütäide kana- või loomaliha ning kala. Süüakse palju puu- ja köögivilja, aga ka maiustusi, mida tuleb ise proovida ning kodumaale kingituseks tuua.

Võimalus Euroopat näha ning samal ajal ise palju õppida - sellisest pakkumisest tuleb kinni haarata. Soovitan seda ka teistele õpetajatele. Maailm on meie jaoks avatud!