Soojenduseks alustame sellest, mida Võru vald hõlmab, mis asustatud paiku siin leidub. Puiga, Kasaritsa, Väimela, Parksepa, loetlevad tüdrukud kiiresti läbisegi. Koset nimetatakse juba mõtlikumalt. Ega ongi raske otsustada, mis punktis vald äkki linnaks saab.

Vaguraks sunnib seltskonna küsimus vallavanema kohta. Esimese hooga kõlab Ülo Tuliku nimi. Kellelegi meenub ka, et abivallavanem on Aigari-nimeline. Ja koos tuletame meelde, et Võru valla elukorraldust juhib praegu siiski Georg Ruuda.

Juubeliloos ei saa mingil juhul läbi positiivse pooleta. Võru valla häid külgi tuuaksegi välja kuhjaga. „Vallas korraldatakse tublide õpilaste ja sportlaste vastuvõtte. See on küll üks pluss," ütleb Kerli.

Mari-Liis lisab sellesse ritta tõsiasja, et vald aitab muusikakoolis käijatel õppemaksu tasuda. Laagrite ja malevate toetuseks on vald ka päris helde käega raha andnud.

Laura toob välja veel kordatehtud koolimajad ja lasteaiad. „Meie koolil on uus spordihoone. Vaat kui palju on vald selle alla raha pannud!" lausub ta nagu kaaslastelt kinnitust otsides.

„Meie kool on üldse väga ilus ja puhas, eriti võrreldes Võru linna koolidega," haakubki Kerli kohe võimalusega oma kanti kiita.

Nüüd aga kuuldub tasakaaluks ka veidi porinat. Hädasti kuluks Võru valla noortele ära koht, kus koos käia. Kui sel teemal edasi mõtiskleme, siis kerkib küll ka „agasid": kus see koht võiks olla, kas siin- või sealpool Võru linna?

Ühes pole aga kahtlust: isegi kui oma kooskäimise kohta pole, noorteüritusi peaks ikka rohkem olema. Neid õieti polegi, ja see on tõsine puudujääk. Miks ei võiks ka valla kahe kooli õpilased rohkem midagi koos ette võtta?! Praegu piirduvad kohtumised vaid spordivõistlustega, veel harvem viib kokku koorilaul.

Kohendada annaks noorte arvates ka bussiliiklust. Kui sõnades Puiga kooli laste kojusõidumarsruudi läbi teeme, siis tundub see tõesti tunne-koduvalda- teekond. Mis lühemate ja kiiremate bussiringide käivitamine maksab, sellest me sedapuhku ei räägi. Jäägu mõtlemise mõnugi.

„Puiga lasteaiale oleks vaja juurdeehitist. Kui meie lasteaias käisime, magasime välivoodis ja nii on ka nüüd," nimetab Laura veel ühe kitsaskoha.

See, et Võru vallas elab ligi 5000 inimest, paneb tüdrukud „ohoo!" ütlema. Esimesed pakkumised on: midagi 1000 ringis, äkki 1200?. „Kuidas siia nii palju inimesi ära mahub?" võtab keegi kõigi imestuse kujukalt kokku.

Kes või mis on aga Võru valla uhkus? Kirja saame õige mitu nimekat persooni: Ivari Padar, Anti Saarepuu, Silja Otsar... „Kui Väi melasse sõita, on kellegi sünnipaik ära märgitud. Vist Teppo - August Teppo," leiab Mari-Liis mälusopist veel ühe nime.

Maire Noormaa asetavad Puiga kooli neiud ka uhku sega sellesse ritta: palju ilusat selles koolis valmib tema käe all.

„Andekad lapsed ka: suusatajad, ratturid, kergejõustiklased," pikendab Mari- Liis õigusega nimekirja tulevikulootustega.

Tüdrukud ei jää jänni ka siis, kui inimeste juurest uhkuseasjade juurde siirdume. Jalgrattateed, turgatab mitmele korraga kindel uhkustamise koht meelde. „Elu vara kustutatakse ainult tuled ära," kuuldub kohe ka pisut nurinat.

„Sellist keskust nagu Veemäel ka igas vallas pole," lausub Eliise. Nimetatakse veel Väimela ujulat, Verijärve matkarada, Kirumpää linnust.

Kui kõigele sellele mõelda, võib nina päris püsti ajada. Tüdrukud kannavad vallaelu plusspoolele veel rahuliku õhkkonna ja üldise heakorra ning kokku saame päris mõnusa elukeskkonna.

Sellised mõtted said kirja Puigal. Teisel pool Võru võivad need olla hoopis teistsugused.