Koostatakse Võru linna 2011. aasta aruannet
Kohanemine uute oludega
(Linnapea Jüri Kaveri eessõna Võru linna 2011. aasta majandusaruandes)
2011. aasta kujunes Võru linna jaoks üleminekuaastaks, mil jõudsid lõpule mõnedki varem alustatud investeeringud ja jätkus uute investeeringute ettevalmistus, et need loodetavasti 2012.- 2013. aastal ellu viia.
2011. aasta algas Eestis Euroopa ühisraha käibeletulekuga ja lõppes hirmutava väljavaatega, et euroala võib võlakriisi tõttu koost laguneda. Mõistagi pole see mõjutanud ainult Euroopa, vaid ka Eesti riigi, omavalitsuste, ettevõtete, sealhulgas Võru linnavalitsuse otsuseid ja tegemisi.
Üldine majanduslik foon oli 2011. aastal negatiivne. Usuti, et kõik läheb ainult halvemaks. Kuigi Euroopa keskpank on suutnud luua teatud stabiilsuse, ei ole võlakriis veel lahendust saanud.
Teadmatus tuleviku ees toob kaasa investeeringute vähenemise. Kui ettevõtted ei suuda turu, kaasa arvatud rahaturu käitumist adekvaatselt prognoosida, ei tee nad investeeringuid ja pangad ei anna äritegevuse laiendamiseks laenu, pidades seda liiga riskantseks.
Euroopa rahanduskriisi ja sellest tuleneva üldise ebakindluse kaja ulatus ka Võrru, kus meil ei õnnestunud leida investorit ASile Võru Soojus.
Ebaedu saatis meid ka linnale kuuluva kinnisvara erastamisel. Paraku on tegu vähelikviidse varaga, mida oli 2011. aastal õiglase hinnaga võimatu realiseerida.
Sellest johtuvalt otsustas linnavalitsus Tartu 25 ajaloolise pangahoone erastamisnimekirjast välja võtta - me ei müü vara iga hinna eest.
2011. aastal jätkusid läbirääkimised riigiga, et leida tee Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi renovee-rimiseks.
Läbimurre toimus 28. septembril, mil EASi juhatus andis kooliprojektile tingimusliku heakskiidu: kui linna laenukoormus väheneb etteantud piiridesse, eraldatakse kooli remondiks 2,5 miljonit eurot. Usume, et see on võimalik ja Võrumaa suurim gümnaasium saab peatselt seisusekohase interjööri ja eksterjööri.
Võru linna 2011. aasta teoks valisid linlased Kubija järve ümbruse korrastamise. Tööde käigus vahetati välja väikevormid, raiuti võsa, niideti veetaimestikku, randa toodi juurde liiva ja ehitati tualett. Täies ulatuses vahetati välja suplusakvatooriumi laudis.
2011. aastal lõppes ASi Võru Vesi Kirumpää reoveepuhasti rekonstrueerimine, tööks kulus üle 2,2 miljoni euro. Selle investeeringuga tagab Võru linn vähemalt paarikümneks aastaks reovee kõigile nõuetele vastava puhastamise.
Võru Vesi jätkab investeerimist ning üks olulisemaid töid on planeeritud sellesse aastasse: Kreutzwaldi tänavas on kavas koos Võru Soojusega vahetada välja torustikud ning rajada sademevee kanalisatsioon.
Mõistagi saab sõidutee hiljem kvaliteetse katte, mida on oodatud aastaid. 2011. aastal sai ehitusküpseks Katariina allee rekonstrueerimise projekt. Hea meel on selle üle, et ka kohalik erakapital on avastanud Katariina tänava võimalused ning sügisel alustati seal uue kaupluse rajamist. Eesti majandus kasvas 2011. aastal tänu suurenenud ekspordile 7,6 protsenti. See oli Euroopa sündmuste taustal muljetavaldav tulemus.
Oma osa sellest kasvust andsid ka Võru ettevõtted. Näiteks Valiole kuuluva Võru Juustu eksport kasvas 2011. aastal 17 protsenti. Umbes pool Eesti juustuekspordist tuleb Võrust.
Paraku ei asu Võru ja Võrumaa Eesti majanduskasvu nn epitsentris, vaid selle äärealal. Sestap jäävad majanduskasvu kõige magusamad viljad meie käeulatusest välja. See kajastub nii meie ettevõtlusaktiivsuses, töötute osakaalus kui ka kohaliku omavalitsuse teenuste valikus.
Võru linn on viimase kümne aasta jooksul teinud suuri kulutusi oma sotsiaaltaristu arendamiseks. Paraku ei ole sellest piisanud, et peatada rahva väljavool. Väljarände üheks põhjuseks on tööpuudus, mis Võrumaal on Eesti keskmisest paari protsendipunkti võrra kõrgem.
2011. aasta keskmine töötus oli Võrumaal 10,1 protsenti. Aasta jooksul oli trend küll vähenemise poole: jaanuari 12,2 protsendilt kahanes töötus aasta lõpuks üheksale protsendile.
Kõrgest töötusest hoolimata kaebavad firmad sobiliku tööjõu puuduse üle. See viitab meid üha enam ähvardavale ohule, et töökohad viiakse töökäte vähesuse tõttu meie piirkonnast minema või jäävad need sel põhjusel loomata.
Siin panen lootusi Väimelasse rajatavale kompetentsikeskusele: loodetavasti aitab see kaasa Võrumaal olulise puidutööstuse arengule ja sel moel ka linna teenindusettevõtete tulemuste paranemisele.
2012. aasta ei ole alanud nii halvasti, kui 2011. aasta viimases kvartalis ennustati.
Teisalt ei ole toimunud ka midagi niisugust, mis annaks põhjust ülevoolavalt optimistlik olla. Näib tõesti, et see on meie uus majanduslik reaalsus, milles tuleb õppida toime tulema.
