Koostöö tulemusel valmib noorsootöö tugiteenuse plaan
Selgus, et palju muresid nii noortel, vanematel kui ka õpetajatel on seotud omavaheliste suhtlemisraskuste ning sügavama usalduse puudumisega. Tegelikult on nii noored, lapsevanemad kui ka õpetajad kooli ja noorsootöö teemal meeleldi valmis kaasa rääkima ja tegutsema. Noored sooviksid võtta rohkem vastutust ja õppida end paremini väljendama. Lapsevanemad soovivad dialoogi kooliga ning omavahelist suhtlust. Õpetajad on väsinud, vajavad nii omavahelist lõõgastavat suhtlust kui ka asjatundja abi, et osata probleemidega toime tulla. Seega on puudus noori aktiveerivast ja kogukonda sidustavast noorsootöö tugiteenusest.
Meie projekti lõpuks valmib tegevuskava, mille abil saame ellu viia juba päriselt noortele, õpetajatele ja lapsevanematele mõeldud tegevusi - teemaõhtuid huvitavate külalistega läbi terve aasta, koolitada välja lastelaagrite juhid ning kasvatajad ning katsetada ka päris uutmoodi laagrit. Seda kõike küll ainult siis, kui MTÜ Tugitare poolt esitatav jätkuprojekt toetust saab.
31. jaanuaril oli see huvitav päev, kui tegime kaheksa Urvaste ja Sangaste vallatöötaja ja aktivistiga pisikese ringsõidu, et uurida, kuidas töö noortega ning kooli ja kogukonna side mõnes paigas toimib.
Põnevad kohtumised mitmel pool
Esmalt kohtusime Võrus MTÜ Lahedad Naised Lahedalt mootori Helle Kiviga. Hellel on Põlvamaalt oma kodukülast noortekeskuse rajamise ja selle juhtimise kogemus. 5 aastat tegutsenud keskus jäi aga tühjalt seisma, kuna piirkonnas ei leidunud inimest, kes sellega edasi võinuks tegelda. Samas suhtus ka vald sellesse ükskõikselt ega soovinud olukorrale lahendust leida. Nüüd on Võrru kolinud ja projektimajanduses jätkanud Hellel käsil juba palju suuremad ettevõtmised ka noorsootöö osas - äsja lõppes näiteks 3 aastat kestnud projekt Põlva- ja Võrumaa õpi- ja käitumisraskustega noortele.
Ringreisi lõpetasime hirmkülmas Kääpa vanas koolimajas, kus meid tervitas sooja naeratusega Kati Orav. Kati ja tema abikaasa Ingmar juhivad MTÜd Kating Noored, kes on Lasva valla koostööpartneriks noorsootöö korraldamisel valla külades. Kati tõdes, et tasemel noorsootöö jaoks napib nii raha kui ka noorte endi pealehakkamist. Vahel jätab ta otsad meelega lahtiseks, et noored hakkaksid ka ise midagi korraldama. Kati usub, et kui Kääpa „Uma Tare" remont saab tehtud ning terve maja on noorte päralt, läheb noorte innustamine lihtsamaks. Noortega toimetab ta praegu mitmes külakeskuses.
Nii Helle Kivi kui Kati Orav leidsid, et noorsootöö tegemiseks tuleb leida ennast kehtestada oskav ja võimalusel noorsootööd õppinud inimene ja tema rasket tööd peaks piisavalt tasustama.
Ka kool voolib isiksust
Nende kahe kohtumise vahele jäi Rosma Johannese kooli ja lasteaia külastus, kuhu sattusime just Kuupeo ajaks. Neil kuu lõpul toimuvail pidudel näitavad lapsed üksteisele ja õpetajatele-lapsevanematele, mida nad vahepeal on uut õppinud. Oli igavesti vahvaid laule ja luuletusi, sõnamänge eesti, inglise ja vene keeles. Kõigil ülesastumisel oli lastele toeks klassiõpetaja kas kaasalugemise või pillimänguga. Eks ole ju lapse koolielu palju kindlam ja turvalisem, teades et su esimene õpetaja jääb sinu klassijuhatajaks kuni 8. klassini.
Ka klassiruumid ning laste käelised tegevused lähtuvad Rosmal laste emotsionaalsest ja kehalisest arengust. Nii on algklassid värvitud looduslike värvidega hästi soojades ja rõõmsates toonides sellepärast, et väikesed lapsed omandavad kõike läbi emotsioonide. Vanemate laste klassiruumid on jahedamates, rahulikumates toonides, sest see soodustab mõtlemist ja analüüsimist.
Käelist tegevust alustavad lapsed pehmetest materjalidest - lõngast, savist. Käte tugevamaks muutudes jõutakse puutööni ning lõpuks kuni kiviraiumiseni välja. Nii eri käsitööliikide kui ka kunstiga tegelevad poisid ja tüdrukud ühtviisi. Ja pildid klassiruumide seintel on tõeliselt ilusad. Nagu ka õpetajate kujundatud tunnistused - igale lapsele ainulaadse pildi ja õpitulemuste kirjeldusega, milleks võib vabalt olla ka näiteks luuletus.
Vanemad ja kool astuvad ühte jalga
Muusikaklass on tulvil põhiliselt käsitsi valmistatud pille, mida igal võimalusel ka kasutatakse. Otse koolimaja vastas asuva lasteaia teevad õdusaks nii hoone väärikas vanus, natuke Segasumma suvilat meenutav kodune olemine kui ka see, et siin on köök, kus valmivad kooli ja lasteaia toidud.
Rosma waldorfkooli asutajad olid lapsevanemad, kes on ühtlasi kooli arengukava vedav jõud. Ka nelja aasta eest alustanud Vanemate kool on nende endi algatatud. „Vanematel puudub teadmine lapse arengust," tõdevad õpetajad isegi Rosmal. Kas ei peitu siin paljude probleemide põhjused?
Kuigi näib, et 1989. aastal rajatud Rosma koolil on asjad läinud üha ülesmäge ning peagi loodetakse avada veel kolmaski lasteaiarühm, siis tegelikult ei olnud koolielu mõni aasta pärast avamist sugugi nii helge. Alguse entusiasm oli kadunud. Päästerõngaks osutus uue lapsevanemate põlvkonna pealekasvamine, nemad peavad koolielus osalemist juba endastmõistetavaks.
AIRI HALLIK-KONNULA, projekti juht, Urvaste Külade Selts
__________________________________
Tagasiside osalejatelt
Urvaste abivallavanem Avo Kirsbaum:
Helle Kivi sõnadest jäi enim kummitama nende rajatud noortekeskus, mis sai küll valmis aga õigesti toimima ei hakanudki. Kuidas meil selline asi toimima hakkaks ja ka püsima jääks! See on nagu koolis viie saamine, seda on võimalik saavutada, aga järjepidevalt viisi saada nõuab suurt pühendumist ja järjepidavust. Rosma koolis oli väga tore vastuvõtt, kus sattusime kuukontserdile. Troikatants, milles osalesime oli väga vahva. Minu jaoks täiesti uus kogemus, teistmoodi saab ka! Kääpal oli küll külm, aga tundub et ühel päeval, kui see maja valmis saab, siis võib kadedust tunda. Nemad lähevad seda teed, et pühendavad ennast ühele noortekeskusele, mõtlemise koht... Samas sain noorsootöötaja jutust aru, et justkui neil mingi tegevus käib, aga meil... Nii ongi hetkel mõttes, et meil peaks ka mingi kava või plaan olema. ENTK (Eesti Noorsootöö Keskus) kutsub osa võtma noorsootöö kvaliteedi hindamise projektist, mis toimub veebruarist juunini 2012.
Uue-Antsla rahvamaja ringijuht Anita Tretjak:
Ringsõit oli igati huvitav ja minu jaoks uudne. Inimesed, kellega tollel päeval kohtusime, olid rõõmsameelsed, aktiivsed ja kogemusrikkad. Huvitav on kuulata, kuidas miski alguse sai, kuidas on praeguseni tegutsetud ja millised on tulevikuplaanid ja ootused. Siiski hämmastas mind kõige rohkem Rosma kooli külastus, sealne õhkkond ja inimesed on veidike teistsugused, kui oleme harjunud nägema. Õpetajate ja õpilaste vaheline side on tugev ja kõiki koheldakse samaväärselt. Teistelt sain aga mõningaid mõtteid, kuidas võiks arendada noorte tegevust Urvaste vallas.
Kuldre Kooli hoolekogu esimees, projektimeeskonna liige, Merle Tombak:
Kõige rohkem kõnetas kindlasti Rosma kooli külastus. Imetlusväärne, et kooli juhivad lapsevanemad. Lapsevanemate panustamine on loomulik ja elementaarne. Et kui midagi tehakse, teeb kõikseemees - viimne kui õpilane ja õpetaja on protsessi kaasatud. Milles seisneb „saladus", et tavakoolis puudub koostöö kooli ja kodu vahel? Miks vanemad ei ole nõus vabatahtlikult ja hea meelega panustama koostöösse? Millal ja miks on tekkinud taoline lõhe?
Urvaste Külade Seltsi projekti „Urvaste ja Sangaste noorsootöö tegevuskava väljatöötamine" toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Šveitsi Vabaühenduste Fond.
Õla panevad alla ka partnerid Sangaste ja Urvaste vald.
