Park loodeti ümbritseda taraga, maa-alale jäävate vanade taluhoonete asemele pidi kerkima nägus rahvamaja. Välja oli valitud ka koht, kuhu püstitada võidumonument. Siiski läks kõik teisiti. Pool sajandit võõrvõimu lämmatas unistused.

Seda pole jõudnud taastada ka meie paarikümne aasta vanune taasiseseisvumine. Veelgi enam. Paar aastat tagasi otsustati võsastunud maa-ala isegi maha müüa. Halvimal juhul oleks Roosiku vabaduslahingute võitlusvälja tähistanud kännustik. Mõni kuu hiljem otsus tühistati, kuid siiani on lahendamata vabadustammiku edasine saatus. Lahendamata küsimuste paberivirnade alla on mattunud ka Roosiku külaelanike pöördumine vallaametnike poole, et saada park oma valdusesse ja see taas korda teha.

Tänavu tähistame Eesti Vabariigi 95. aastapäeva. Sel päeval peetakse palju isamaalisi kõnesid. Ärgem unustagem südametunnistuse ust avamast!