Koputus südametunnistusele: vabadusvõitluse tähiseks istutatud tammik on nukras seisus
Tiitlikandja kodust paarsada meetrit eemal asub Roosiku-Kangsti tee ääres Lepistu koolimaja. 1. mail 1937. aastal istutati kodukaunistamise hoogtööpäeval punase kivihoone vastu teisele poole teed vabadustammik. Üle paarisaja inimese võttis osa Roosiku lahinguväljale Vabadusvõitluse tähiseks tammede istutamisest. Kohal olid peamiselt noored, kuid oli ka inimesi, kes asetasid puukese mulda „oma võidu" tähiseks, olles osa võtnud Lepistu lahingust. Kogu päeva valitses lõbus talgumeeleolu ja kõlasid pasunahelid. Aasta hiljem, Eesti Vabariigi 20. sünniaastat tähistades, istutasid Lepistu algkooli õpilased juurde veel President Konstantin Pätsi ja Ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoneri nimelised tammed. Tammikut hakkasid hooldama ümbruskonna elanikud. Sel ajal valitsesid suured ootused.
Park loodeti ümbritseda taraga, maa-alale jäävate vanade taluhoonete asemele pidi kerkima nägus rahvamaja. Välja oli valitud ka koht, kuhu püstitada võidumonument. Siiski läks kõik teisiti. Pool sajandit võõrvõimu lämmatas unistused.
Seda pole jõudnud taastada ka meie paarikümne aasta vanune taasiseseisvumine. Veelgi enam. Paar aastat tagasi otsustati võsastunud maa-ala isegi maha müüa. Halvimal juhul oleks Roosiku vabaduslahingute võitlusvälja tähistanud kännustik. Mõni kuu hiljem otsus tühistati, kuid siiani on lahendamata vabadustammiku edasine saatus. Lahendamata küsimuste paberivirnade alla on mattunud ka Roosiku külaelanike pöördumine vallaametnike poole, et saada park oma valdusesse ja see taas korda teha.
Tänavu tähistame Eesti Vabariigi 95. aastapäeva. Sel päeval peetakse palju isamaalisi kõnesid. Ärgem unustagem südametunnistuse ust avamast!