Korduvalt kahtluse alla seatud süüga eluaegne vang ei saanud jälle vabaks - viimane õlekõrs on riigikogu
Süüdistuse järgi tulistas Nikolajev 1998. aasta 19. aprilli õhtul Kohtla-Järvel Põhja alleel ühe elamu korteris surnuks Jelena Erlichi (39), Alla Berdikova (36), Andrei Ovtšinnikovi (28) ning viimaseid kuid lapseootel Tatjana Tširkova (25). Järgmisel päeval pidas politsei roimades kahtlustatavana kinni Erlichi elukaaslase Nikolajevi, kes alguses tunnistas tapmised üles.
Hiljem on Nikolajev korduvalt kinnitanud, et võttis süü enda peale uurijate survel ning ta pole kedagi tapnud. Kohtuotsust edasi kaevates tõi ta esile kriminaalasjas esinevad mitmed vastuolud.
Sel kevadel püüdis ta taas vabadusse pääseda, kuid tulutult. Viru maakohus jättis Nikolajevile mõistetud eluaegse vangistuse muutmata. Kohus tõdes, et nelja inimese tapmise eest on karistus jäänud samaks, nagu oli enne seadusemuutusi.
Nikolajevi kaitsja Anti Aasmaa ütles Põhjarannikule, et praeguseks on kõik juriidilised võimalused mehe vabastamiseks ammendunud. Ka Euroopa inimõiguste kohtusse ei saaks sellega minna, sest teistmismenetlust ei loeta seal uueks kriminaalasjaks, millega saaks EIÕKsse pöörduda. Üks võimalus on tema sõnul jäänud: kui riigikogu annaks Nikolajevile amnestia, nagu ta seda tegi 1997. aastal, kui vabastas riigireetmises süüdi mõistetud kunagise vabadusvõitleja Tiit Madissoni. “Presidendilt on armu palutud, ainult poliitilised otsused saavad veel midagi muuta,” sõnas Aasmaa.
Loe pikemalt Põhjarannikust.