Korrastustalgud Õisu külas: koduküla on meie kõigi ühine omand
Esimestel talgutel oli osavõtjateks rohkem mehi ja oli ka rohkem meestetöid: võsalõikus, kraavide puhastamine, suurte kivide, puunottide jms kandmine. Tänaseks on noored mehed 4-5 aastat vanemaks saanud ja lahkunud tööle, enamasti Soome, kuid ka mujale. Vanad mehed on saanud aga nii vanaks, et enam ei jaksa. Ja on ka kontingent mehi, keda huvitavad ainult joogid ja bussipeatuses istumine. Paarkümmend ettevõtlikku meest ja mitmed-kümned kanged naised koristavad edasi. Nemad mõistavad, et meie ukseesist ei tule keegi teine peale meie endi koristama. Koduküla on meie kõigi ühine mure ja rõõm.
Sel aastal sai külakoristus tegelikult alguse juba paar päeva varemgi, kui elanikud oma majade juures kõpitsesid. Ülekülaline suurüritus hõlmas rohkem avalikke alasid: tammeallee, bussipeatus, tiigikallas, katlamaja ümbrus, lasteaia mänguväljak, spordiplats, järvekaldad, teeääred. Hommikuse kogunemise järel hajusid talgulised küla servadesse laiali ning tehtavast tööst hakkasid märku andma väiksed lõkkesuitsud või veidi valjemad hüüatused. Lõunaks sõitsid kohale meie head koostööpartnerid Siili Ärist, Liilia ja Toivo Andre, supitermoste ja pirukatega. Kel aega, täitis kõhtu kohapeal või viis supi koju kaasa.
Koristuse käigus üllatas meid eriline leid: ilmselt liivamesilaste koloonia bussipeatuse juures kaldanõlvakul, mida varem pole seal kohanud. Väikeste liivakuhilakeste juures askeldasid sajad suuremad ja väiksemad tiivulised, kes lendlesid üsna maapinna lähedal ega olnud agressiivsed. Me ei riisunud segamini nende kodusid, vaid jätsime nad oma asjatoimetusi tegema.
Tööka päeva lõpetanud, sõitis talgujuht territooriumi jalgrattal läbi ja pildistas tulemusi. Üldmulje oli tõeliselt rahulolu tekitav: puhas, korras, ilus. Aga teha on ikka veel palju. Nii tiigikallast puhastanud pereisa naljatades ütleski: „Jätame järgmiseks aastaks ka midagi!"
Suured tänud kõigile osavõtjatele ja Siili Ärile!
