Korteriühistu on heanaaberlik ja kasulik
Helme Kihelkonnas on kortermajade haldamise puhul väga erinevad olukorrad. Hea meel on tõdeda, et rohkelt on väga hästi toimivaid ühistuid, mis on tugeva juhatuse eestvedamisel renoveerinud hoone ja parandanud tublisti elukeskkonda. Teisalt on ka neid, mis toimivad tänu mõnele fanaatilisele juhatuse liikmele, kes oma vabast ajast tegeleb haljastuse ja muu seonduvaga, et asjad korras hoida. Kahjuks on piirkonnas ka mitmeid ühistuid, mille puhul on keeruline leida ühistule juhatust, sest keegi ei taha vabatahtlikult vastutust enda peale võtta.
Enamuse võim
Siinkirjutaja elab Tõrvas Metsa tänava kortermajas, mille puhul on ühistu eesrindlik. Igal aastal korraldatakse üldkoosolekuid, kus tutvustatakse maja ehituslikku ja majanduslikku hetkeolukorda. Lisaks kutsutakse kokku üldkoosolekud, kui on vaja otsustada investeeringuid võimuid kinnistut puudutavaid otsuseid- osavõtt nendest on aktiivne! Nagu ikka tuleb mõnekümne isiku koosviibimisel erinevaid mõtteid ja soove ning konsensust leida on paraku keeruline. Aga nagu korteriühistu asutamise puhul on ka selle toimimisel kindlad reeglid. Korteriühistu asutatakse enamiku korteriomanike otsuse alusel, kui sellele enamikule kuulub suurem osa ehitisest ja maatükist. Niisamuti on vaja ka iga suurema otsuse läbiviimiseks enamuse nõusolekut. Seega on korteriühistu juriidiliselt sundühistu, kuna vähemusse jäänud keelduda ei saa. Kui on kaasamõtlev seltskond, kes saab aru, mis on kasulik, siis pole erilisi probleeme ette näha.
Kuna inimeste majanduslik seis on tihtipeale väga erinev, siis tuleb arvestada otsuste tegemisel nii pensionäride kui kõrgepalgaliste tööinimestega. Seetõttu on tihtipeale abiks laenud, mille tagasimaksmisel jaotuvad kohustused pikkade aastate peale ja leevendavad maksekoormust. Tõrva Riiska linnaosas asuva viiekorruselise ja 30 korteriga Ehitaja 3 puhul on loodud korteriühistu juba aastal 2002. Selle aja jooksul on tehtud mitmeid vajalikke töid, agaühistu juhatuse liige Mario Kirt kinnitab, et alles viimastel aastatel on ühistu tõeliselt aktiivseks muutunud.„2002. aastast alates on suurematestettevõtmistest teostatudkatuse ja seinte remont. Lähiajal on plaanis trepikodadele varjualuste ja käsipuude ehitamine, puude raie, katuseplekkide remont ning seinte tamponeerimine,“ tutvustab Kirt tulevikku. Viimane kord kutsuti Ehitaja 3 majas üldkoosolek kokku juhatuse muutmiseks ja üldiste probleemide arutamiseks. Järgmine üldkoosoleku teema võiks olla juba renoveerimise teemaline. „Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi. Loomulikult kuulatakse kõikide arvamused ja ettepanekud ära. Üldiselt on siiski nii, et kui probleem on kõigile arusaadav, siis otsus on ka ühiselt mõistetav,“ on Kirt rõõmus, et mõistmine on esiletõusev meelsus.
Igal ühistul omad probleemid
Ala külas 12 korteriga elamu nr. 140 korteriühistu juhatuses olev Ardo Järve on samuti veendunud, et kortermaja puhul on ühistu loomine ainuõige tegu. „See on mõttekas vaid juhul, kui majas on sädeinimesed, kes hoolivad elukeskkonnast ja on nõus panustama oma aega ja jõudu ka tasu saamata,“ räägib Järve fanatismi vajadusest. Kuuendat aastat tegutsev ühistu on remontinud trepikojad ja vahetanud amortiseerunud välisuksed, korteriühistu nõudel on OÜ Helme Teenus paigaldanud majale veemõõtja (mis ei ole piirkonna majadele tüüpiline). Alates 2012. a on hoonel energiamärgis “E”. „Lähiajal on plaanis teha hoonele energiaaudit koos ehitise tehnilise kontrolliga, et otsustada hoone renoveerimise vajadus ja võimalikkus,“ räägib Järve, et käed rüpes ei seista.
Ka Ehitaja 3 ühistu mõlgutab renoveerimismõtteid, kuigi hetkel ekspluatatsioonikulud väga kõrged ei ole. „Maja on ehitatud punasest kärgtellisest, mis nõuab spetsiaalset lähenemist, ning maja renoveerimine on tunduvalt kallim kui paneelmajade oma,“ tunnistab Kirt, et kulutused maja korrashoidmiseks võivad tulevikus kindlasti märgatavalt tõusta. Sarnaselt paljude teiste ühistutega kasutab Ehitaja3 suuremateks remonttöödeks tellitud abi, väiksemad proovitakse oma jõududega ära teha.
Heakorra puhul saavad just elanikud ise palju ära teha, pannes käed külge näiteks talvisel lumetõrjel, kevadkoristustel ja muudel kinnistu kenamaks muutmise töödel, mis näiteks eramaja omanikel on iseenesestmõistetavad. „Tahaks tänada neid inimesi, kes on kortermaja heakorra eest alati valmis hoolitsema, näiteks lehtede riisumine, lumelükkamine, maja ümbruse koristamine,“ on Kirt tublidele korteriomanikele tänulik.
Paraku kõlab nii mõnegi ühistutegelase jutust läbi, et neid inimesi väga palju ei ole, ja tundub, et maja heakord paljudele korda ei lähe.
Juhatust määrata keeruline
Kihelkonnalehe toimetus võttis ühendust paljude korteriühistutega nii Hummulist, Ritsust, Tõrvast kui ka mujalt, aga ülemäära jutukad inimesed sellel teemal pole. Põhjuseks on see, et ühistu ei ole kas aktiivne või juhatuses olevad inimesed on sinna määratud vastu tahtmist või lausa tagaselja. Samuti ei soovi keegi eestkõnelejaks olla paljusid majaelanikke puudutavatel teemadel. „Usun, et ühistu töö ei ole väga keeruline, kui oled asjadega kursis. Meil on jaotatud töö nii, et üks juhatuse liige vastutab raamatupidamisliku poole eest, teine organiseerib remondi- ja heakorratöid,“ sõnab Kirt, et üldjuhul ongi nii, et ühistu liikmed soovivad, et midagi muutuks, kuid juhatusse valituks saada paljud ei soovi – ei taheta kohustusi võtta. Seda, et ühistu juhtimine oleneb väga palju just juhtidest, toonitavad kõik ajakirjanikuga rääkinud. „Kahjuks on nii, et ühistut juhitakse oma põhitöö kõrvalt ning probleemseks võib olla ajanappus,“ toob Kirt välja põhjuse, miks kõik nii aktiivsed pole. Samuti ei ole tihtipeale ühistutööd tasustatavad ning motivatsiooni lihtsalt pole. „Meie ühistu ostab teenust sisse raamatupidamiseks ja trepikodade koristamiseks,“ räägib Kirt, et nii suure maja puhul on see ainuvõimalik.
Korteriühistul ALA140 on kolmeliikmelinejuhatus, kes korraldab ka raamatupidamist ja palgalisi töölisi ei ole. „Oleks kindlasti hea, kui juhatuse liikmed saaksid tasustatud, kuid palgafondil ttuleb maksta riigimaksud, mis viib juhtimise kulud suureks. Nende kulude katteks tuleb suurendada makseid ühistu liikmetele, mis omakorda soodustab võlgnevuste tekkimist,“ lahkab Järve teemat. Just võlgnevused on need, mis on paljude korteriühistute suurimaks probleemiks. Vahel tuleb selleks isegi pöörduda kohtusse, et tasumata jäänud arveid välja nõuda. Võlgnevusi saab aga ka ennetada, et hilisemate probleemide tekkimist minimaalseks viia. „Võlgnevuste ärahoidmiseks on ühistus sisse viidud kütte püsimakse, mis sõltub korteri suurusest ja on igakuine, olenemata aastaajast. Vaatamata sellele, on siiski aeg-ajalt liikmetel võlgnevusi, aga siiani on kõik korda saanud,“ tunnistab Järve, et tuleb ette mõelda. „Meil on stabiilselt paar võlglast, kuid summad ei ole suureks läinud ning neid ka tasutakse,“ näeb Kirt positiivsena seda, et inimesed teevad kõik endast oleneva, et mitte võlglasteks jääda.
Naaber tunneb naabrit
Korteriühistu üks inimlikke tugevusi on see, et kõik probleemid on ühised ja tihtipeale tuleb nende lahendamiseks seljad kokku panna. Vähe sellest, et ühistul on tugevad eestvedajad, oluliste otsuste puhul peetakse läbirääkimisi ja arutatakse, kuidas saaks midagi paremini ära teha. Ühiseid talgupäevi on lihtsam kokku leppida ning koos nendega tekivad ka heanaaberlikud suhted. Eriti hea on, kui on majas nooremaid ja vanemaid inimesi, kes saavad üksteist ühistegevuses aidata. Näiteks võivad nooremad teha füüsiliselt raskemaid töid - pügada hekke, vedada peenarde jaoks mulda, parandada inventari või teha lumetõrjet. Samas saavad vanemad ja kogenumad hästi hakkama lillede istutamise või muru külvamisega.
Ala 140 majas on 36 elanikust koguni 20 lapsed, kes samuti aitavad ühistöödes. Täiskasvanutest on ühed ja samad neli aktiivset inimest, kes käised üles käärivad ja käed töödele külge panevad, olgu see siis muru niitmine, maja remonditööd või heakorrastamine.
Loomulikult tuleb siinkohal anda aru, et paljud hallpead ei suuda füüsiliselt noorematega võrdselt panustada, aga tihtipeale on vanameistrid abiks väärt nõuga, mis mõnedki tööd võivad oluliselt lihtsamateks muuta.
Põdrala vald on hetkel ainus, kus korteriühistuid veel loodud pole, kuid nii Leebikus kui Riidajas on nende moodustamine olnud tõsiselt päevakorras ja kaugel pole seegi aeg, kui need asutatud saavad. Mati Rõõm Riidajast leiab, et korteriühistu loomine on vägagi kasulik, kuigi see suurendab natukene üldiseid majandamiskulusid. „Kuna maja on ikkagi vana ja vajab renoveerimist, loob korteriühistu olemasolu uusi võimalusi hoone heakorra parandamiseks,“ usub Rõõm, et ka väikeste asulate kortermajad peaksid ühistuid looma.
Kredex rekonstrueerimistoetus korteriühistule
Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima.
Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult.
Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega.
Toetust saab taotleda kuni 40% ulatuses (Ida-Virumaal 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.
Millised on peamised tingimused?
• Toetust saab taotleda enne 1993.aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.
• Toetust saab taotleda rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, aga ka energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.
• Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.
• Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.
• Toetuse saaja peab 25-40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
• 25 - 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.
Nõuded taotlejale
Taotluse saab esitada:
• korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;
• vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.
• Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis, peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
• Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta.
