Kortermajad peavad looma ühistu
Arvestades, et suurem osa kortereid majades kuuluvad eraomanikele, on loogiline, et peremees hoolitseb ise ka oma kinnisvara ees. Majade vajadusi teavad kõige paremini elanikud ise. Samuti saavad kõik omanikud omavahel kokku leppida remondifondi kogumises, tehtavates töödes, vajadusel laenu võtmises või muuski asjaajamises.
Korteriühistu võib moodustada mitme maja peale või iga maja eraldi. Mõlemal viisil on oma plussid ja miinused ning otsuse peavad tegema majaelanikud ise. Juriidiliselt on korteriühistud reeglina mittetulundusühingud. See annab hea võimaluse taotleda erinevatest fondidest ka lisaraha renoveerimiseks, esemete (näit muruniiduk vms) soetamiseks, spetsialistide palkamiseks või ümbruse korrastamiseks .
Hea näitena võib tuua juba loodud korteriühistu Võidu 48. Loomise põhjused lihtsad - majaelanikud soovivad oma maja korralikult soojustada ja muuta välisviimistlust. Ühisel arutelul oli lihtsam leida kõigile sobiv remondifondi kogutava summa suurus, ühistu saab rahasid oma äranägemise järgi kasutada ning asjaajamine on ikka lihtsam otse teenusepakkujatega, mitte vahendajate kaudu.
Loodetavasti on hea eeskuju nakkav ja tekkinud ühistud suudavad tagada elanike suurema rahulolu.
Alguses ei peagi kõik kiirelt ja lihtsalt sujuma, kuid tõenäoliselt on lõpuks kõik rahulolevamad kui praeguse süsteemiga ja tehtud saab palju rohkem.