Kose gümnaasiumis alustas sisekaitse õppesuund
Vajadus kooli õppekava üle vaadata kaasnes riiklikusse õppekavasse seatud muudatustega. “Põhiline, mida lisaks koolieripärale, hindamispõhimõtetele ja gümnaasiumi õppesuundadele kohandada tuli, oli mõtlemislaad .Riiklik õppekava oli üle koormatud, struktuur vajas muutmist, kuid kõige olulisem– mõttelaad pole enam see, mis varem,” sõnas õppejuht Heli Mölder. Ta lisas, et senise klassiruumis ja üksnes õpiku taga õppimise mentaliteet peab muutuma, enam tuleb minna klassiruumist välja ning siduda õppimine praktilise tegevusega, seejuures on ainealased teadmised need, mis toetavad üldist inimeseks kasvamist ja väärtushinnangute kujunemist. Kuidas ette nähtud väljundini jõuda, on õpetaja enda loomingulisuse küsimus.
Inglise keel teisel kooliaastal
Koolis kestis töö õppekava arendamise suunal terve möödunud õppeaasta. Töökoosolekutel arutles töörühm erinevate võimaluste üle, kuidas kujundada hindamispõhimõtteid, mil moel mõtestatakse ja väärtustatakse oma kooli olemasolu. Arendustööga tegutsev meeskond tuli kokku vabatahtlikkuse alusel. Õppealajuhataja Heli Mölder tõi välja, et üks vajalikemaid osi õppekava välja töötamise juures on see, et kogu kooli personal ühise laua taga mõtteid koondaks ja üheskoos kooli n-ö nägu muudaks ja paremaks teeks.
Põhikooli olulisima muutusena toob õppejuht välja, et kui seni algas inglise keele õppimine kolmandast klassist, siis uue õppekava kohaselt õpitakse seda keelt juba teises klassis. Kose gümnaasium on suutnud säilitada lisaks põhikoolile ka gümnaasiumi staatuse. Mölder näeb siinses õpetajaskonnas koolile olulist väärtust, mida pealinn endale kunagi ei saa –see on ühtne kogukond. “Meil on kogukonnakool, paljud õpetajad on ise siit majast tuule tiibadesse saanud, järgmisest õppeaastastki alustab siin õpetajana kolm meie kooli vilistlast.
Inglise keelt hakkab 7. klassile andma Moonika Oll, kaua aega otsitud keemiaõpetaja kohale tuli osalise koormusega Tiina Mägi ning algklassides hakkab inglise keelt andma kevadel 12.klassi lõpetanud Ruslan Seredjuk,”ütles Mölder. “ Tugevat eripära märgib kindlasti seegi, et kool tagab kõigile tahtejõulistele ja edasipürgivatele piirkonna õpilastele gümnaasiumihariduse,” lisas õppejuht Mölder.
Gümnaasium põhineb moodulisüsteemil
Individuaalse taseme põhjal organiseeritud õpe ei ole Eesti koolides üldiselt tavaline, seda saavad endale lubada vähesed koolid. Põhjus on lihtne – prioriteedid ja raha panevad asjad paika. Kose gümnaasiumis on eelnevatelgi aastatel põhikooli astmes pakutud riigieksami ainetes– eesti keel, matemaatika, inglise keel – õpet tasemerühmades. “See tähendab seda, et alates 7. klassist jaotuvad õpilased oma võimete alusel kolme tasemerühma, kus õpetajal on võimalik igaühe individuaalsele tasemele vastavalt õpet kohandada,” selgitas Mölder. Algavast õppeaastast otsustas kool õppejuhi sõnul pakkuda gümnaasiumis andekamatele õpilastele võimalust õppida riigieksamiaineid lisaks tavaõppele ka süvaõppes. See tähendab, et olenemata suunast, mille õpilane 10. klassi astudes otsustab endale valida, saab ta õppida enda võimete ja soovi kohaselt ühes kahest rühmast, kas süva või tavaõpperühmas. “Näiteks inglise keeles on võimalik süvaõppes saada lisaks riiklikult ettenähtud 5 kursusele 10 lisakursust. Seejuures ei tähenda esmane valik seda, et tavarühma valinu kolmeaastase õppeperioodi jooksul sellesse jääma peab, rühma võib hiljem vahetada,” ütles Mölder.
Samuti võib õpilane soovi korral üksikuid õppeaineid läbida Tartu teaduskoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis, lisaks kohandab kool õpilase soovil talle individuaalõpet.
Õppejuhi sõnul on üks suurimaid muudatusi gümnaasiumiõpe, mis põhineb nüüd moodulisüsteemil, nagu see on tavaks ülikoolides. Nimelt, kui seni valis õpilane endale gümnaasiumisse astudes ühe kahest õppesuunast,s iis seda teeb ta ka nüüd, kuid hakkab järkjärgult endale moodulite põhjal haridussammast üles ehitama. “Kõiki mooduleid ei tule valida kohe esimesel aastal,” sõnas õppejuht. Kose gümnaasiumis on uue õppekava järgi kokku neli moodulit: üldõppe, üldõpet toetav, suunaõppe- ning vabaainete moodul. “Töökoosolekutel tekkiski idee minna üle moodulisüsteemile. Esimene neist on suunaülene ja hõlmab kõiki riiklikult ette nähtud kohustuslikke õppeaineid,” sõnas Mölder. Seega on õpilasel võimalik 10.klassi lõpus veel oma suunavalikut muuta, kui see esimese hooga sai rutakalt valitud.
Sisekaitse õppesuund
Kose gümnaasiumis on hetkel veel kasutusel oleva õppekava järgi kaks õppesuunda: akadeemiline ning sotsiaal- ja rakendussuund. Ehkki sotsiaal- ja rakendussuund oli gümnaasiumis juba kahel eelneval aastal osaliselt olemas, polnud see siiani konkreetset vormi saavutanud. Uue õppekava kohaselt muutub suund sisekaitse õppesuunaks, mille lõpetanud õpilased omandavad valikkursuste kaudu esmased oskused pääste ja sisekaitse valdkonna teadmiste rakendamiseks erinevatel elualadel. Õppe täiustamiseks teeb koolkoostööd Tallinna vangla ja Kose päästekomandoga. Akadeemilise üldhariduse õppesuunal suurendas kool riigieksamiainetes kohustuslike ainete mahtu matemaatikas 4 kursuse, eesti keeles 4 ning kirjanduses 2 kursuse võrra. Kuna võõrkeeleoskus on edasise haridusteevalikul määrava tähtsusega ,saab uuest õppeaastast alustav lend lisaks 5 kohustuslikule inglise keelele täiendavalt 10 kursust, mille läbimine märgib C1 taset senise B2 asemel. Lisaks õpitakse sellel suunal 3D modelleerimist.
SISEKAITSESUUNA VALIKKURSUSED
• Riigikaitse
• Praktiline õpe välilaagris
• Euroopa Liit
• Kriminaalpoliitika ja vangistuse täideviimine
• Sissejuhatus päästealasse
• Eesti usuline maastik
• Inimene ja religioon
• Inimene ja õigus
