Kose-Kõue ühinemisläbirääkimised: küsimustele vastavad vallavanemad Ott Valdma ja Vello Jõgisoo
Ott Valdma - Rahvakoosolekutel on nendest palju räägitud, toon enda jaoks olulisima.
Positiivsed - ühinemisjärgselt on võimalik ametnike suurem spetsialiseerumine. Noortetegevus saab parema rahastuse ja peaks paranema.
Praeguse Kõue valla elanike lastele laieneb huvihariduse kättesaadavus (omavalitsusepoolne rahastamine). Ühinemisjärgselt on paranenud kultuuri- ja seltsielu rahastamine. Ühinemisjärgselt on seda Kose valla näitel küll raske ette kujutada, sest rahastamine võtab juba praegu suure osa eelarvest. Üldiselt on ühinemisjärgselt investeerimissuutlikkus paranenud.
Seda juhul kui on tehtud vajalikud ümberkorraldused valla elus (haridusvõrk, valitsemiskulud) ja omavalitsuste laenukoormus on mõistlikkuse piires. Praeguse Kose valla laenukoormus on siiski kõrge seoses kultuurikeskuse ehitamisega. Nii et loodetud efekt võib ilmneda alles 3-4 aasta pärast peale ühinemist. Selguse huvides peab ütlema, et investeerimisvajadus on mõlema valla allasutustes siiski suhteliselt suur, seda ka ühinemata.
Negatiivsed - väikestes omavalitsustes on üldjuhul vähem poliitikat. Suurem omavalitsus tähendab rohkem politiseerumist, ametnike poolt rohkem formaalsust ja bürokraatia kasvu ja inimeste jaoks võõrandumist vallast (siiski ainult praeguse Kõue valla territooriumil).
Ühinemisjärgselt ühendatakse vee- ja soojaettevõtted, mis Kõue elanike jaoks tähendab, et investeeringud lähevad rohkem vee- ja soojahinna sisse ehk teenus läheb kallimaks.
Kokkuhoid tuleb valitsemiskulude langemisest (üks vallamaja ja hulk ametnikke vähem) ja haridusvõrgu optimeerimisest (koolide sulgemine ja asendamine parema ühistranspordiga).
Vello Jõgisoo - Jään koosolekutel räägitu juurde - ühinemise eesmärgiks on tugeva keskusega omavalitsusüksus Lõuna-Harjumaal, kus elanikele pakutakse võimalikult palju ja kvaliteetseid teenuseid (haridus, huviharidus, huvitegevus, kultuur, sport, ühistransport jne) kohapeal. See on positiivne nii tänase Kose kui Kõue rahvale.
Kõike seda suudame vaid siis, kui paneme kokku valdade mõistuse ja rahakotid ning lisame veel sellele riigi poolt eraldatava ühinemistoetuse.
Peame vaatama kriitiliselt üle oma tegevuse ja kulutused ning suunama ümberkorraldustest tekkiva kokkuhoiu täna lahendamata või halvasti lahendatud kohtadele. Kindlasti paraneb ühistransport.
Vaadates üle tänase õpilasliini ja maakondlike liinide graafikud, on kindlasti võimalik parandada ühendust nii Tallinnaga kui luua ka uusi liine. Näiteks Kose - Ojasoo - Kõue - Ardu ja tagasi vähemalt kaks korda päevas. Lisavahendeid on vaja lasteaia-, üldharidus- ja huvikoolide õpetajate, logopeedide, sotsiaalpedagoogide palgatõusu tagamiseks.
Külaliikumise arendamiseks on vaja külaseltside toetamist. Investeeringutoetuse saame ära kasutada soojamajanduse, veemajanduse, haridushoonete ja spordirajatiste kordategemiseks, mille rahastamiseks peaksid muidu (mitteühinemise korral) mõlemad omavalitsused või ettevõtted kasutama laenuraha. Või lükkama need tegevused edasi teadmata kaugusesse.
Toetus tagaks vee- ja küttemajanduse rekonstrueerimise ilma vajaduseta teenuse hindu tõsta. Negatiivset selles ühinemises ma eriti ei näegi. Kindlasti on olemas omad ohud kuid nendest ei pruugi saada negatiivseid arenguid kui me kõik koos oma antud lubadusi peame ja ühinemislepingus kirjapandut täidame. Hirmul, et Kose vald on tulnud Kõue valla laste, raha või pagan teab mille järele, pole mingit alust. Mida kiiremini muutub teie-meie vastandumine tahteks üheskoos teha, seda vähem on ohte, mis võiksid negatiivseteks külgedeks pöörduda. Ei tohi ka unustada, et Kose ja Kõue valdadel on ühine kihelkondlik ajalugu ja positiivsed koos tegemise kogemused ka tänapäeval.
2. Mis muutub vallakodaniku jaoks valdade ühinemisel?
Ott Valdma - Praeguse Kose valla elaniku jaoks ainult ühinemisjärgsete reformide osas tõenäoliselt haridusvaldkonnas, osaliselt kultuuri valdkonnas. Sotsiaalvaldkonnas laieneb matusetoetus.
Praeguse Kõue valla inimeste jaoks siiski suhteliselt palju: Üldiselt - valla nimi on Kose, keskus Kosel. Teeninduspunkt sotsiaaltöötajaga jääb Ardu. Laienevad osad sotsiaalteenused, need muutuvad rohkem tasulisemaks. Laienevad positiivsed ja negatiivsed küljed, millest 1. punktis juttu oli.
Kõue alevike elanikud - vee- ja soojahinna sees rohkem investeeringuid (kallim teenus).
Haja-asustuse elanikud vahetus läheduses riigiteede ääres (Kirivalla, Alansi, Äksi, Ojasoo, Riidamäe, Marguse, Silmsi, Kõue, Triigi, Paunaste, Rava, Sae, Leistu, Paunküla, Laane, Sääsküla, Virla) ei muutu ühinemisjärgselt eriti miski. Koolibuss paari lapse pärast enam Virlasse sõitma ei hakka.
Vallateedeäärsed ja riigiteest veidi kaugemal elavad elanikud, peavad arvestama, et ühinemisjärgselt on vallateede hoolduse valikul peamised kriteeriumid ühistranspordi ja suurema sõidetavusega teed. Praeguses Kõue vallas on teid oluliselt rohkem ja seetõttu on ka haja-asustust rohkem. Eelnevad ühinemised on küll näidanud, et teedele on raha juurde tulnud, aga aruteludes Kose poolega on koorunud välja, et pigem pannakse raha haridusse teede arvelt kui vastupidi.
See on muidugi poliitiliste valikute küsimus. Väga palju muid teenuseid haja-asustuse elanikud vallalt otseselt ei saa. Ühistranspordi osa parandamist on samuti rõhutatud, aga selge on ka see, et kui regulaarseid sõitjaid bussis on alla kriitilise massi (kas 6, 10 või 14), siis seda ei tule.
Ühinemisjärgselt on pensionäridele vallasisene avalike liinide transport tasuta. Hetkel teenindab kooliliine vallabuss, mis reedeti teeb teenus-reisi Ardu-Kõue-Virla-Ojasoo-Kose ja tagasi kõigile elanikele tasuta. On otsustatud, et Harjumaa Ühistranspordikeskus hakkab korraldama meie transpordiringe, vallabussi saatus on hetkel lahtine.
Vello Jõgisoo - Ühinemise kontekstis peame suutma näha kaugemat eesmärki ja olema suutelised neid inimestele selgitama. Ei ole vaja kedagi pidevalt hirmutada ja kurja saatust kuulutada.
Me oleme rahva poolt valitud ja meie ülesanne on igapäevaste küsimuste korraldamisel pakkuda ka tulevikku vaatavaid lahendusi, neid rahvaga arutada ja siis otsustada. Me kõik peame andma endale aru, et õigus otsuseid langetada tähendab ka kohustust vastutada. Peale ühinemist tekivad näiteks kõikidel valla elanikel võrdsed võimalused kasutada ühisvalla territooriumil asuvate huvihariduskoolide teenuseid. Ilmselt suudame üheskoos leida vahendid erahuvikooli (Kose Kunstikool) toetuse suurendamiseks.
Täna kasutavad mõlemad vallad selle kooli teenuseid ja oleks väga kahju, kui toetuse vähesuse tõttu peaks kool uksed sulgema. Paraneb kindlasti ühistransport, seda eriti Kõue valla territooriumil. Mõlema valla teede olukord on halb, kuid siin peame lootma ennekõike suuremale riigiabile.
18. septembril, kui keskvalitsus ja omavalitsused sõlmivad kokkuleppe 2013. aasta riigipoolsete vahendite eraldamise kohta omavalitsustele, selgub ka vahendite jaotus teede tarvis. Kuna vald muutub suuremaks, siis kasvab oluliselt külaseltside roll vallavõimu ja kodaniku vahelisel suhtlemisel.
Külaseltsid peavad saama rohkem sõnaõigust ja loomulikult ka vastutust. Kindlasti tuleb toetada neid külaseltse, kes aktiivselt panustavad vallaelu korraldusse. Juba täna kavandab Kose vald külaseltsidele toetuseks 2013. aasta eelarvest eraldada osa (0,3-0,5 %) üksikisiku tulumaksust, mis prognoosi kohaselt on ca 10 - 15 000 eurot.
Ühinemise korral laieneks see kindlasti kõigile ühisvalla külaseltsidele, kellel on oma arengukava ja külavanem. Osale valla elanikest „kolib" vallamaja kaugemale, kuid see kompenseeritaks teeninduspunkti jäämisega Ardusse. Kes ja mis ajal seal inimesi teenindama hakkab, selgub töö käigus ja hetkel on täpselt kokku leppimata.
Kasutades oskuslikult EL rahade omaosaluse katteks riigi poolt eraldatava ühinemistoetuse, oleme koos võimelised võõrvahendeid kasutamata tegema korda enamiku oma vee- ja kanalisatsioonist ning soojamajandusest.
Koolivõrgu rahastamine vajab läbivaatamist. Võib-olla pikeneb ka osade laste koolitee, kuid kui see nii juhtub, siis kompenseeritakse see kindlasti kättesaadava õpilastranspordiga. Kavas on ühtlustada ka sotsiaaltoetused ja - teenused.
3. Kuidas vallainimene saab oma arvamuse ühinemise kohta välja öelda? - Kas toimub rahvaküsitlus?
Ott Valdma - Kõue pool on rõhutanud, et volikogu teeb sama otsuse, mis tuleb rahvahääletuselt. Rahvahääletus jääb tõenäoliselt selle aasta oktoobrissenovembrisse.
Vello Jõgisoo - Rahvaküsitlus toimub kindlasti. Läbirääkimiste juhtkomisjonis on lepitud küsitluse ajaks novembri keskpaik. Kuupäevad ja kus jaoskonnad asuvad selgub septembri lõpuks. Rahvaküsitluse läbiviimist arutavad ka volikogud.
Rahvahääletuseks moodustatakse komisjonid analoogselt kohalike omavalitsuste volikogude valimisega. Enne hääletust toimuvad veel kindlasti kohtumised rahvaga, mille käigus tutvustatakse ühinemisplatvormi ja kõigil on võimalik neid huvitavatel teemadel arutleda. Tulge kindlasti kohale, et kujundada oma seisukoht ühinemise üle otsustamiseks.
Ühinemise läbirääkimiste senist käiku ja tulevasi arenguid on võimalik jälgida Kose ja Kõue valdade kodulehtedel. Teavet jagatakse ka valdade ajalehtedes.
4. Kuidas mõjutab ühinemine valla rahakotti?
Ott Valdma - Neli lauset Kose vallavanema Vello Jõgisoo suust, mida ta igal seni toimunud rahvakoosolekul kordas:
1. Vabariigi valitsuse eelarvestrateegias 2013-2016 pole ette näha kohalike omavalitsuste rahastamise suurendamist.
2. Kose vald näeb, et pikemas perspektiivis me ei pruugi suuta neid teenuseid, mida me hetkel pakume, ka edaspidi pakkuda (valla poolt pakutavad huviharidus, ujula jne).
3. Kui me lihtsalt kaks valda kokku paneme, siis ei muutu miski, raha kuskilt juurde ei tule.
4. Ma näen, et ühendades kahe valla rahakotid, on võimalik kokku hoida (optimeerimise läbi) kuskil 200 000 eurot aastas.
Kes oskab lugeda nii ridade pealt kui ridade vahelt ja on rahvakoosolekutel käinud ja lugenud ühinemisdokumente, see teab, mis reforme Vello Jõgisoo silmas peab ja oskab öelda ka, kuhu see 200 000 eurot aastas minema hakkab alates 2014. aastast (pakun, et kultuurikeskusse). Kokkuvõtteks, raha juurde ei tule, investeerimissuutlikkus kasvab 4-5 aasta pärast, kui riik hakkab rohkem omavalitsusi toetama ja kui Kose valla eelarve laenukoormus on langenud.
Vello Jõgisoo - Näen võimalusi raha kokkuhoidmiseks ja tõhusamaks kasutamiseks hariduses, raamatukogunduses ja juhtimises (näiteks luua keskse raamatukoguga haruraamatukogude võrk, ühendada kooli ja külaraamatukogu).
Nendes valdkondades peitub Kose ja Kõue vallas kokku vähemalt 200 000 eurot. Kas kõike seda on võimalik ja ka mõistlik kokku kraapida, peavad näitama lähitulevikus toimuvad arutelud. Aga seda kokkuhoidu on võimalik vastavalt kokkuleppele erinevate tegevuste vahel jagada.
Toon siin ühe näite. Bussiliin Kose- Ojasoo-Kõue-Ardu käigushoidmine tööpäevadel läbi Harju ÜTK maksab tänase liinikilomeetri hinnaga 17 400 eurot aastas. Seega on kõik meie endi valikutes ja otsustes kinni.
Selle aasta oktoobri keskpaigaks valmib ühinemisplatvorm, kus täpsemalt on kirjas võimalikud kaasnevad muudatused ühinemisega ja nende maksumuste arvutused. Kindlasti avaldatakse dokument enne rahvaküsitlust ja selgitatakse rahvakoosolekutel, miks just nii ja mitte teisiti.
Minu vastustes on mitu korda kõlanud ühinemistoetus, mida saaksime kasutada investeeringute tegemisel. Vastavalt elanike arvule ühinevates valdades ja seadusega lubatule on summa kokku ca 358 000 eurot (Kose 230 000 ja Kõue 128 000). Neid vahendeid saab kasutada just ühinenud valla veemajanduse, soojamajanduse ja valla allasutuste hoonete renoveerimiseks.
Milliseid investeeringuid konkreetselt ja kus tehakse, lepitakse kokku ühinemislepingus.
