Näiteks unikaalsed põdrasarved, odaotsad, savist potikillud jpm, mis juhatavad meid tuhandete aastate taha. Kogu jutu taustaks jooksis teleekraanil pildirida väljakaevamiste käigust.

Selgus, et kõige huvitavamad leiud Eestis on tehtud just Rebala muinsuskaitsealal. Muuseumijuhataja jutt oli köitev ning arvukatel kuulajatel tekkis palju küsimusi. Pika ja ülevaatliku ettekande lõpuks saime kõik nentida, et elame ajalooliselt põnevas vallas - Jõelähtme muinasvallas. Hr Safranovski kutsel lepiti kokku kohtumine kevadel Rebala muuseumis.

Sõbrapäeval, 14. veebruaril kohtus päevakeskuse pere kohvi lauda vestlema sõprade ja sõpruse teemal. Sõbrapäeva traditsioon pole küll põline eestlaste pidupäev, kuid vanu sõpru meenutada on tore alati. Mälestusi sõpradest ja sugulastest on eakatel pika elu jooksul teatavasti rohkesti kogunenud - miks siis mitte vastastikku neid mälestusi sõpradega jagada.

Vastlapäeva traditsioon on eakatele südamelähedane ja peetud on seda ka rasketel okupatsiooniaegadel. Eakad küll vastlaliugu laskma ei kippunud, kuid kohapeal valmistatud hernesupp ja pidukukkel maitsesid endiselt imehead. Ettevalmistused peoks algasid varahom mikul ja kestsid lõunani.

Pidusööma vahepalaks esines Joao noortekeskusest, kaasa lõi Merike akordionil ja Ardo solisti rollis, laulmine nakatas lõpuks kõiki ja õhtu lõppes ühislaulude lõbusas rütmis. Loomulikult ei jäänud laulupausi ajal valmistamata Maie Jakobi juhendamisel ka vastlavurr.

Päevakeskuse naisperele on naistepäev alati ootusterohke. Külla oodatakse ju mehi. Ka tänavu tõid mehed palju lilleõisi. Teiste seas tervitas daame laulu ja lilleõiega ka vallavalitsuse meespere.

14. veebruari emakeele päeval oli päevakeskuses peaesinejaks Maie Jakobi, kes luges Anna Haava isamaaluulet, küsis äraarvamiseks vanu Viljandimaa mõistatusi ja jagas iga õige vastuse eest kommi. Emakeele hoidmise vajalikkuse kohta saadi kinnitust, arutledes uute sõnade tekke üle. Tõdeti, et paljud laensõnad inglise keelest ohustavad eesti keele püsimist tulevikus.

16. veebruaril kogunesid huvilised keskusesse reisipäevikut vaatama ja kuulama. Reisipäevik pärines Anne Kanne mõne aasta tagusest Korfu saare külastusest. Ülevaate said asjast huvitatud nii Kreeka ajaloost kui tänapäevast, põhjalik kirjeldus pildimaterjali vahendusel saadi ka kaunist Korfu loodusest. Kauaoodatud kevadet võeti seekord vastu Mustjõe kõrtsitalus. 20. märtsil olnud väljasõit andis suurepärase võimaluse nautida ka esimest kevadpäikest kenal jalutuskäigul. Kuulda sai huvitavaid lugusid Mustjõe kõrtsi ajaloost ja tänapäevast.

Kostivere päevakeskus jätkab aktiivselt üritustega juba 30. märtsil, mil toimub KÜSKprojekti arutelu eakate huvide väljaselgitamiseks.