„Mõtlen oma elu üle nii: On see võimalik, et kõik kohutav, mida olen läbi elanud, ongi minu tarvis lavale seatud, et ma võiksin saada dramaturgiks ja kirjeldada kõiki hingeseisundeid ja kõiki situatsioone. (---) Aga kui mu elu oleks kulgenud rahulikult ja vaikselt, ei oleks mul midagi olnud kirjeldada.“ A. Strindberg, „Okultne päevik“

"Preili Julie" on üks neist kirjandusteostest, mis on oma ajast kaugelt ees, võib isegi öelda, et modernistlik teos. Preili Julie ilmumise ajastule oli omane tegelaste väga ühene karakteristika – olid pahad ja olid head tegelased. Strindberg aga ei taha võtta selliseid kindlaid postisoone, ta ei anna hinnanguid. Jääb iga vaataja enda otsustada, kellel on õigus ja kes on õel manipulaator. Just taolist lugejakesksust propageerib ka (post)modernistlik kirjanduskäsitlus.

„Preili Julie“ sisust:

Krahv on mõisast lahkunud ja tema jaaniöö lummusest joobunud tütar Julie tantsitab kõiki, kes ette juhtuvad; ta kutsub tantsule isegi oma tallipoisi... see tants jääb kauaks lainetama ja karta on, et see ei jää selle öö viimaseks meeletuseks.

Lavastaja: Roman Baskin

Kunstnik: Ann Lumiste

Mängivad: Kersti Heinloo, Andres Mähar, Kati Ong