Kogu vastutus jäätmekäitluses, sh alternatiivi loomine „prügimägedele" jäeti erafirmade kanda. Juhtus see, mis juhtuma pidi: prügiettevõte Ragn-Sells teenis Võrumaal Räpo prügila pealt hiigelkasumit, unustades igasugused võimalikud jäätmekäitluse alternatiivid.
Aastal 2009 lülitas Võru linn koos Võru vallaga kohapealse jäätmekäitluse mõttes sisse uue käigu. Otsustati rajada jäätmekeskus. Uksed avanud jäätmekeskus oli vastukaaluks eraettevõte monopolile, kuid kindlasti ka teerajajaks tänapäevasele jäätmekäitlusele kogu Võrumaal. Pärast keskuse avamist on Võrumaal taas olemas koht, kus eraisik või ettevõtja saab mugavalt oma jäätmed ära anda ning raha eest maha müüa vanapaberi ja kartongi.
Samuti on jäätmejaam mõeldud prügiautodele, kes saavad oma prügikoormad maha kallata, et jäätmed suurtesse konteinerisse pressida. Lisaks saab jäätmekeskuses ära anda erikäitlust nõudvad jäätmed nagu kasutatud rehvid, vanaelektroonika, ohtlikud jäätmed.
Võru jäätmekeskuse loomisega on seotud palju skandaale, mille kohta nüüd, pärast nende lõppu, soovin selgitusi anda.
Skandaalide õhutaja Võru jäätmekeskuses oli prügihiid Ragn-Sells. Firma mõistis, et Võru jäätmekeskuse loomisega avatakse siinne prügiturg konkurentsile, mis toob kaasa nende jäätmemonopoli ja ühtlasi kasumite kadumise. Nii ka läks: viimasel konkursil tegi kõige odavama pakkumise tollane Veolia, nüüdse nimega Eesti Keskkonnateenused.
See aga ei olnud veel loo õnnelik lõpp, sest võib vaid arvata, kelle huvides lasti politseile esitada avaldus kriminaalasja algatamiseks, uurimaks Võru jäätmekeskuse tegevust. Vähe sellest: Võru- vastasesse kampaaniasse kaasati ka ajaleht Äripäev, mille vahendusel teema üles puhuti. Lugejale olgu teadmiseks, et nii Ragn-Sells kui ka Äripäev kuuluvad Rootsi kapitalile.
Võru linnavõime ja mind isiklikult süüdistati avalikult erinevates pattudes: jäätmejaam olevat ehitatud valele kohale, ehitushind olevat olnud liiga kõrge ja kõik olevat üleüldse olnud väga kahtlane.
Fakt on see, et Võru jäätmekeskus on Eesti samasuguste keskuste seas üks odavamaid. Ehitus maksis 8 miljonit krooni (ligi pool miljonit eurot). Võrdluseks võiks tuua samalaadse jaama Põlvas, kus see läks maksma 15 miljonit krooni (ligi miljon eurot), või Saaremaa, kus kulutati 50 miljonit krooni (3,2 miljonit eurot).
Võru jäätmejaama asukoht on hea, sest see ei sega naabreid ega riku kellegi vaadet. Võru valitud tee on osutunud õigeks: prügivedu on odav, kõige odavam Võru-, Põlva- ja Valgamaal. Kui praegune prügivedaja muutub ahneks, siis vahetame ka tema välja ja kui prügifirmad hindades kokku lepivad, hakkame ise vedama.
Kuhu suundub Eesti jäätmeturg?
Olmejäätmete kaalumahust enam kui kolmandiku moodustavad pakendid, mis tegelikult on kõrge energeetilise väärtusega kütus. Kui Võrumaal kogutakse 5000-6000 tonni olmejäätmeid aastas, siis lihtsa arvutuse kohaselt veame Irusse ligi 1800 tonni jäätmekütust aastas. Nagu jäätmekütust, on kohapeal odavam käidelda ka kartulikoori ehk jäätmete biolagunevat osa, mis moodustab olmejäätmete massimahust umbes kolmandiku. Nii veamegi Võrust kalli raha eest minema kütust ja komposti.
Eestis on tekkinud imelik entusiasmilaine, et kui põletame kogu prügi ära, siis saab kõik korda. Põletusentusiastidele tahaks meenutada, et kõik jäätmed ei põle, näiteks mineraalsest materjalist ehituspraht. Ka biolagunevaid jäätmeid pole mõistlik põletada, sest need sisaldavad nii palju vett, et põletamiseks kulub rohkem energiat, kui tekib nende põlemisel. Proovige muruniitjast välja võetud värsket muru või puu alt korjatud õunu põlema panna.
Samuti on Võru probleemiks see, et Iru põletustehas asub meist 270 km kaugusel. Seetõttu on Võru jäätmekäitlust vaja edasi arendada: käivitada biolagunevate jäätmete kompostimise plats ja lahendada ehitusprahi käitlemise küsimus.
On selge, et kõik eeskujulik ei sünni üleöö. Seda enam on tähtis valida õige tee. Mida rohkem suudame Võrumaal jäätmeid käidelda ja taaskasutada, seda väiksemad on kodanike prügiarved.
Pikk maa õige suunas on veel käia ja kõik ei saa korda kohe, aga me oleme valinud Võrumaa teeks säästliku, euroopaliku mudeli - väiksemad prügiarved, väiksema keskkonnakahju. Jääb loota, et kohalik võim suudab vastu seista suurte jäätmeettevõtjate kommertshuvidele ja esimene koorem Võru jäätmekeskuses toodetud kütust läheb ahju juba lähematel aastatel.