Üritusest võtavad osa iga klassi esindajad, mängus moodustatakse aga neljaliikmelised võistkonnad, kus esindatud 1.-4. klass. Laste koostöisust on hea vaadata ja tagasiside kõige pisematelt on väga positiivne, sest hea on toetuda vanematele ja samas saada ise kõigesse kaasatud.

Veebruarikuine viktoriin oli ettevalmistus traditsioonilisele raamatulaagrile. Lapsed pidid ära tundma lastekirjanikke, teadma teoseid, nende autoreid ning kuulsamaid tegelasi või nende öeldud lauseid. Kaheteistkümnest võistkonnast selgus kuus, kes said ametlikult kutse ööbimisega raamatulaagrisse.

Rõõm laagrist oli suur nii lastele kui ka õpetajatele. Mitmekülgne lähenemine muinasjuttudele tegi kakskümmend koosoldud tundi põnevaks ning meeldejäävaks. Päris multifilmi- ja arvutivabaks küll aeg ei kujunenud, kuid tore on tõdeda, et põhiline aeg sai sisustatud erinevais meeskondades joonistades, meisterdades, nuputades ja teatrit tehes. Kuldvillak muinasjuttude põhjal oli nii atraktiivne, et tuli lisaks läbi viia ka Eesti loodust puudutav samalaadne mäng.

Laste piiramatu fantaasia ja innukus lugude väljamõtlemisel tundusid lõppematutena, ilmekalt tõestasid seda paberitükid, mis sündisid elule nii kalade, Pöial-Liisi koduks oleva tulbi või siis Prügihundi ja Superjänesena.

Varaväsinud tegelased vahetasid ruttu pidžaamad, kuid ka kõige pisemad kuulasid lõpuni pea tund aega kestnud kaks pikka muinaslugu. Järgmisel hommikul pudrulauas teati täpselt, millega lõppes viimane jutt.

Laagri läbiviijad õpetajad tänavad lapsi meeldivate ühiste tundide eest ning kiidavad eriti õhtust muinasjutulist teejoomist, kus kõik see suur pere rahuliselt ühise laua taga maailma asju arutas.